Ls 190 a. 2 NE Ta - “0
2aii “a / MITTE: TUNNUSTAMINE | Ülaltoodud poliitika väljenduseks USA välisminister saadab igal aastal.
k M KTTONAL TEA RE ON OMADA Üollection Development Branch 395. Nat Sbra Order. sei
esti, Lä t, Leedu. Vabariikide esindajad. - omavad. diplomaatide eesõigused =
“ Ühendriikide välisministeerium. andis neil päevil avaliku seletu-
K se oma poliitikast Balti riikide küsimuses. Selles on üteldud, et. USA ei tunnusta Eesti, Läti ja Leedu liitmist 1940. a, jõuga ja eba-
i seaduslikult N. Liitu: Jatkuvalt suheldakse iseseisvate Balti riikide
| diplomaatiliste esindajatega j ja Eesti, Läti ja Leedu diplomaatilised
i esindajad (Charges d' Affaires) USA-s omavad täielikult diplomaa- n tide eesõigused jä puutumatuse kaitse. KASAKAD
| ° Samas seletuses märgitakse, “et i Helsingi kokkuleppe meenitamisega
“USA delegatsiooni esimehe asetäitja
“kinnitas Madriidi järelkonverentsil, |
- et USA on Balti riikide suhtes eri- seisukohäl,
- poliitika demonstreerib, et meie €i
"ole mitte unustanud neid ja annab . | kti alusel
| jatkatakse ka inimõiguste: eešt võit- -. lemist ülemaailmses ulatuses. Balti
usku tülevikku. Helsingi
meie aga ei vaatle neid esindusi (le-
- “gations) mitte kui eksiilvalitsusi. Nad on omafinantsalal iseseisvad, majan-" dades endid Eesti, Läti ja Leedu va: blokeeriti
võlitsüste. fondidest, MIS:
ls riende 'rahvuspäeval vaštavä tervitu:
se ja välisministeeriumi : esindajad - külastavad Balti esinduste ametlikke . E ÜSA. valitsus ja riigiasutused-a entuürid kõnele- . vad jatkuvalt sellest mitte-tunnusta- -
aastapäevade üritusi”
mise. poliitikast ja asetavad Eesti,
»-Läti ja Leedu, kui okupeeritud riiki- de. nimed, USA ametlikes: kaartides
m TORONTO E EESTI MEESKOORI
j KADAKA KAKA | PÜHAPÄEVAL, 5. APRILLIL 1981. A KELL 3, 08 P. L n TORONTO EESTI MAJAS | '
KAVAS: E AAV, M. LÜDIG; E. GRIEG, A. Toi, KI SIMM; K. TÜRNPU A A - Juhatavad dr. AR. TÕI ja. Ed. TOBRELUTS: i “ Solist — ÕNNE LAIKVE, sopran. A | Koorisolistid: AVO KITTASK, bass-bariton ja ANDRES RAUDSEPP 5, | m te besšsbaritoni 000 KN i õp TF pääsmed koorilikmelt; igal teisipäeva õhtul kella 6-st Eesi valas AAA ning, teletoni teol - — -H. Vammus, 222-7801. |
= ja E VÕRK jt
ae nt
PEETRI KIRIKU SAALIDES 4,5, 6. APRILLIL Ki E "> KELLI400-21.30 »« LAUPÄEVAL KELL16.00 ABELLEE VÄÄTLEB RUBERGI LOOMINGUT «
- korraldus: toronto eesti i naisselts
“Lavastus: ASTA SÖÖDOR ; “Lavapilt: TAAVO SÖÖDOR M Tu
" Kaastegevad: LYDIA VOHU, ERIKA VESKIMETS. SOLOM, ERNST VAI ž »LINDA KUKK, TIINA NORHEIM, MARI ANN TAMMA! F “LEMBITU RISTSOO ja TAAVO SÖÖDOR .
4 - Pääsmed eelmüügil Eesti Abistamiskomitees. ja Pokos, 1671 Mt. Pleasant Rd pääs
A SAAKA mete hind $7,—, õpilastel $4.—. Teatrisaali uksed avatud 1 tund. ennem etenduse HA - TA AMAAN algust. Pääsmete müük. ka Fohpeal; etenduse õhtul./ |
REDPOP OÕC
| kuna ta illegaalselt ja «relvastatud j jõu: abil Balti riikide oku:.” -peerimist ja ühendamist. N. Liitu e
“ “tunnusta. Edasi lisatakse; et see USA
AD 6 POOPOOOPEPOOOSO POODE MAO NÄOD SODOPDOOI Oa >
ning hoiavad ühenduse Baltikumi rahvastega Ameerika Hääle ja Vaba- duse Raadio saadete läbi nende emä- "keeles, korrates. pidevalt USA mitte- M tunnustamise otsust. e
Lõpus üteldakse, et: USA. 'saadiku-
Je N. Liidus, samuti USA valitsusliik-
e (kabineti). tasemel. olevaile ame- £
"resseesei tähenda: meie arusaamisel ülalmärgitud mitte-tunhustamise a liitika kahjustamist.
k JÄTKUV. POLIITIKA,
Seda seletust on levitanud välismi- | nisteeriumi Bureau of Public. Affairs, | K ühenduses ametisse astunud uue va- = olitsusega. president: R. Reagani juhti- n BA Arvatavalt on see koostatud: (0
välisministeeriumi samade. ametnike juhendamisel, kes varem on: tegele- = nud Balti küsimustega, sest sisuliselt K
- seletuse poliitilises tagapõhjas ja ra- kenduse taktika punktides - erilisi
muudatusi ei ilmne. Seletus on-aga: “kindlaks: ja selgeks Balti riikide anastamise mitte-tunnustamise. jat. -kuvaks poliitikaks, mis Reagan- Haigi “jõonel praktiliselt veelgi soodsamale - -- tulemusele. võib jõuda. |
misel.
-Kläveril CHARLES KIPPER A
| Š n dustusteks;
perekondade -
- täisikulle on keelustatud külastada £ Balti riike; küll aga on USA vähemail -ametiisikuil vajadus / ühendamise, vitsade ja taoliste küsi-- muste lahendamisel astuda ühendus-
“riikide esindused on USA-s tähtsad SE Nõukogude ametnikega — kusjuu- i
s “sümbolid Balti päritoluga inimestele,
nurme ettepanek: ÜEP asukoha mää- . ramine edasi lükata-kuni 1. maini ja:
“kui Vancouver ei soovi korraldamist |
omale võtta, siis asukohaks jääb To-
ronto. Sellest otsusest võib teha jä relduse, kui Vancouveri eesti orgahi- “ satsioonide: esindajad pooldavad ÜEP | korraldamist Vancouveris, siis küsi» £ mus on otsustatud automaatselt k Vancouveri kasuks, > |
Selgituse saamiseks Meie i Elu
Ni pöördus Sihtasutus Eesti Päevad. Ka- $ madas esimehe, Tõnu Tõsise poole, -
oe
$ kes andis täiendava seletuse. vastu: A võetud otsuse kohta. - 0
| Organisatsioonide esindajate k005: sa $ olekul vastuvõetud otsuses SÕNU 5» 9° kui Vancouver: ei soovi korralda. $. mist omale võtta, siis asukohaks jääb ° Toronto“, tähendab seda, et ESTO-84 - |. asukohana Kanadas ei tule kõne alla “ muud kohad kui Vancouver. ja: To--. ronto .Kui Vancöuver soovib võtta N “enesele” ESTO-84 korraldamise, siis = tuleb tal selgitada" võimalused selle: | On suurürituse korraldamiseks. . Üle- maailmsete Eesti Päevade korralda- miseks, “seniste traditsioonide Koha- |
T.E. AIANDUSKLUBI
selt, on vajalikud: avarad võimalused koosolekuteks; konverentsideks, pi mitmesugusteks üle: maailmseteks kokkutulekuteks, nagu
M gaidide-skautide maailmalaager; maa"
EESTI
9 devahelisteks laskevõistlusteks . jne.
. Vancouveri. eesti “orgänisatsioonide.
AA ettepanek j ja võimalused tulevad kare n lumisele ühel koosolekul pärast.1.
maid. Kes sellest koosolekust. osa VÕ:-
. tavad Tõnu Tõsine, ei i teadnud veel SA ütelda.
RAHVUSTEATER /
“ Laupievl!4 aprillil, kell 7 õhtul Leaside kg Schooli 15, AAA 200 Hanna Road, , Toronto - /
- William D. Home'i i komöödia neljas pildis > - , s
7
a OPOEOPOOD AGP AA AR TA POOOIOD
AAA
APP ORODI
f AAA E
Eesti organisätsioonide esindajate “koosolekul Toronto Eesti Majas lau- päeval, 7-märtsil võeti vastu E. Lep-
tamises
PAALA KP AEA EOASMIDNAASEAED A
s ne , 74 . MASSO SOD OOO OT TW
Pühapäeval Tartu College'i is toimunud virulaste koosviibimise ka- KI vandamise ja korraldamise peamised koormakandjad. - Elna Libe ja V. Purga, seisavad: A 1 Sepa, J 1. Laanes ja H. Valter.
- (Läh emält Ihk. 4
Istuvad:
Foto — 0. Haamer k
kl Moskva.
Viimaks ometi on eõile tõus: m lk nud üks riigimees: — president “- R. Reagan, kes on venelaste üle
/ - maailma ulatuvate valgust kart- -- vatele tegudele julgelt sõrmega
näidanud ja nimetanud Moskva
> tegelasi nende õige nimega. — »rahvusvahelise terrorismi eduta: jad. Need Moskva tegelased Rea. gani järele olevat. alati valmis t
petma, valetama —' peaasi “kui nad. saavutavad. | eesmärgid.
Piha viha täis — . Kremli hää
Jetorud »Pravda“ ja »Isvestia' — 9 on alustanud president Reagani / M igatmoodi mustamist. , Pravda“:
> kommentaator hiljuti rõhutas, et e. Washingtonil: et olevat tahet aru $ saada ja omaks võtta maailma -
selle . paljudes: variatsioonides“. See venelane peab praegust Vene -koloniaalimpeeriumi ühes satel-
d E liitidega moodsaks maailmaks",
milline . tegelikult ön riigikord,
$ — pärit mitte keskajast, vaid õige $ . varajasest keskajast. - |
Moskva suure mustamise kam:
- paania taga seisab tõsiasi, et pre- -siderit R. Reagan on teinud torke ; 8 > õigesse kohta. » 8. -edendajatel on: kraed pigistama” hakanud, poodi ju kommude M kaksikvennad natsid üles sama- 9 de. “süütegude eest Nürnbergi - kohtüte otsuste järele: KR - Moskva terrori edutajad ON -£ elukutselised ja omavad pika aja Käi kogemusi sel alal. - Moskva poolt sama terrori kasu- 8 tamine Iseseisva Eesti Vabarii- - gi vastu, aastatel 1918—1940. Moskva poolt “koolitatud ja - | relvadega varustatud “terroristide vastu võitles: isesei- = sev Eesti suure eduga, aga 1940 . “aastal. õkupeeriti Eesti. Siis: al- gas:see päris terror eestlaste vas:
Kremli
tu, kus mõrvati tuhandeid. ja
KN küüditati kümneid tuhandeid su- | -rema Siberisse ja Põhja- Vene: - k maale. Nii Eesti kaotas 10% oma |
| “rahvast.
Vancouveri eesti “organisatsioonide A SAAMAKS - ühapäeval, 2 29. märtsil kell 2.30 pl Toronio Eesti Maja | SUUTES saalis, - i
- Korraldaja T TINA TRALLA kd Teadustaja AVO KITTASK.
-esindajate -soov, ESTO-84 “korralda- NE mine oma peale võtta, ei tähenda $e- Ö -da,-et ESTO84 korraldamine. langeb . $
automaatselt Vancouverile.
— Kas ESTO-84 asukoha 'määrami- 5
"sel arvestatakse ka USA ja teiste
maade. eesti organisatsioonide 500:
ve? s
-Vancouveri on seotud suuremate ku- ludega kui sõit “Torontosse, üüles SEPK esimees.
Salvadori valitsus ei tee kokkulepet
> Ameerika rii jikide poolt esitatud “kokkuleppe kava Salvadori valitsuse-
le võitluste lõpetämiseks mässajate- .° ga lükati tagasi. Salvadori valitsus
— Selles OSAS. erilist kokkulepet ei ole: tehtud. : Kindlasti tuleks. nende: soove arvestada, kuna enamikule sõit
M | - mei 28. mä rts
Sissepääs $3. 00.
oma mustad
52600000! “Kongress pani ametisse Charles F. Kersten'i komitee ja see tun- -nistajate = ülekuülamisega
tel, on “»maale -; mõrvategudelt - traataia taha panna. USA kohtu- ministeerium seda õigust ci tun- niista- eestlastele.
terrori
- Seda näitab. -
| valeandmetele põhjenev kurjategijate“ otsimine: ameeri-
President R. Reaganil on õigus | öelda, et Kremli. juhid on terrori
edutajad, ja nad on valetajad ja petjad. Üks vene vanasõna ütleb . nii nägu juht, nii ka tema.ala- mad — või nõnda nagu Moskva
tippmehed väletavad, nõnda tee- vad ka väiksemad ametnikud.
Aga USA kohtuministeeriumi üks osakond otsib N- Venest an-
tud andmete ja tunnistuste abil — $ > Ameerika” kodanike seast nüüd: »Sõjakurjategijaid“.
Selle jaoks: anti president Carteri valitsuse ajal — kohtuministeeriumile — Ometi 1953:
tegi kindlaks venelaste kuritööd N.
Vene. okupatsiooni ajal Eestis. “Igal; iseseisval riigil ja selle ko-
danikel, arusaadavalt ka eestlas- vastuvaidlemata õigus sissetunginud - vaenlasi , “kinni võtta ja
Selliseid oma. . rahvast kaitsvaid. eestlasi sõja- kurjategijateks = > tembeldades kohtuministeerium — tunnustab.
Eesti ja teiste Balti riikide vägi
valdset annektsiooni 1940 aastal Nõukogude Venemaa poolt, mi-
da senini ükski USA president ja - tema valitsus pole teinud: —
Nüüd, ajal kus president R. - £ Reagan on tegemas järgmist aas- £ ta. eelarves suuri” kokkuhoide,
- siis. on aeg küps ka see SUUT » A summa, kurjategijate“:
mis ettenähtud »sõja- nõiajahi pidami- - seks, parem kasutada USA kait- sevõime tõstmiseks. Sce. vene
ka kodanike seas - kasutades
Ameerika asutusi, on Kremli üks KN
terrorivõte, kahjuks aga vähe
»tantud. ameeriklastele.
KÄIKAS
Kohvilaud.
“ TORONTO EESTI KSELTSI
ADPI DU
il 1981 kell 7 õhtul Toronto Eesti Majas 958 Broadview Ave. |
> Eeskava Ko Baar
K Einelaud
- Tantsuks V. GUSTAVSONI ORKESTER % Pääsmed saadaval Eesti Abistamiskomitees ja juhatuse liikmeilt. Laudade ette: ' MNN tellimine Jaan Terts tel. 75T- 8679. A
- näeb selle plaani alüsel rahu kindlus- vase n
es . tegelikult
Neljapäeval, 26. märtsil 1981 - Eesti Majas kell 8õ
- Toeng valguspiltidega | ÜLO. SOOTS
7 KOTKAJÄRVE
kommunistide. -
“TORONTO EESTI VABAKOGUDUSE, NAISRINGI korraldusel.
- PEALELÕUNA- KOHV PENSIONÄRIDELE
562 Jones Ave. Torontos, laupäeval, 21. märtsil algusega kell 2pl.. | - Sõna ja vaimulikkude laulude. põimik — kohvilauas. | f , KÕIK TERETULNUD! |
- LOODUSLILLED" - E
, Kõik teretulnud!
14. ja 12. 2. aprillil 1981. a.
' KÄSITÖÖ MÜÜK KOHVILAUAGA MKS
- pühapäeval 29, märtsil 1981 kell 12 päeval Eesti Majas, keskmises saalis. M
> LÄKEWOODI EESTI MAJAS. s ANNAN
- Oonanpaltu al
esitab G. Verdi
" Peaosas — AVO KITTASK. MA Reedel ja laupäeval, 27. ja 28. märtsil kell8 8.
° MacMillan Theatre, University of Toronto. Piletid saadaval Eesti Abistamiskomitees ja kohapeal s “Informatsiooniks helistada tel, 783- 0477.
aastal i
sõja. A
ki -randid on import USA-st,
IN demokraatia inetut palet.
"selt võim
KN «MEIE ELU" "a ,ÕUR LIFE" ema Estonian n Weekly. | 1 Published by Estonian Publishirig C0. Toronto Ltd., Esto-- -i M -nian House, 958 Broadview w Ave, Toronto, Ont. t. Canada.
MAK 2R6
1 | Toimetajad: H. Rebane ja 8. Veidenbaum. Toimetaja New i Yorgis B. Parming, 473: hold Dr, New Milo N 3. » $A
- USA. Tel: (201) 262- 0773.
M MEIE ELU“ väljaandjaks. on: Eesti Kirjastus Kanadas d Jo Asut. A. Weileri algatusel 1950. . KI
t «Meie Elu" toimetus ja talitus Eesti Majas, 958 Broadriew A
“Ave, Toronto, Ont. MAK 2R6 Canada — - Tel. 466. 0951.
A Tellimiste j ja > kuulutuste vastuvõtmine igal tÖÖD, kl. 9 h; AA
š0 5 p-1, esMASDp. “ja neljap.. kl. 9 h.-8 5. Laup. kl. 9 h-1 pl (i
INNA »MEIE ELU“ tellimishinnad:: Kanadas —1a.$30.00,6k.. | | | 816. 00, 3 k. $11.00; USA-sse - — 1a. 432.00, 6 k. $17.00, 3k. 4
$11.50; Ülemeremaadesse: 1 a. 536.00, 6 k. $18.00, 3k od
a $12. 00: Kiripostilisa Kanadas: 1 a. $14. 50, 6-k. $7.25. Kiri- ME
ja Jennupostilisa USA-sse: 1 a. $16.50, 6 k. $8. 25; Lennu-
i -postilisa ülemeremaadesse : 1 a. . $32.7 15, 6k. õie. 40. AAA
i , Üksiknumber — — 558.
TA Kuulutushinnad: 1 toll ühel veerul esiküljel mi 00, 0, teke | 7
- Tel. 466- 0951
ip .
s tis: 83: 15, kuulutuste küljel 835 50.
o i aaa | t
NA 4 2 bi 4 Va A+ 1ESI hi
"President Ronald. Reagani. külas: > käik. Ottawasse oli külaskäik oma h naabermaale Känadasse, kelle sõbra-. ' ikke vahekordi oma. lõunanaabri <
AAA USA- ga imetleb kogu maailm, nagu - väljendas president Reagan: Västuvõ:
tuks.. Oitawas tervitas teda märatsev.”
n | »Tänav plakatite ja haavavate. lo8- -
- sungitega. Reagan oskas seda sarmi kalt pareerida, arvates, et demonst: | t ta ka
Kanadas võiks: end koduselt. tunda.
-Võib olla külaline palju ei eksinud- - ki. Silmnähtavalt, oli see import teis-.
i test maadest vabalt teostatud im: - migratsiooni näöl, kus revõlutsioo: :
“ niliste radikaalide jalgealune tuliseks
A läks. See import siia on nähtavasti
hästi organiseeritud ja küllalt -arvu-
Kas, et selle üle muret tunda. Et va: - “ Jitsus neid Parlamendimäe müüride | “vahele: laskis, oli vast taktiliselt va-: 1, kuid teisest küljest, neid Parla- se
| mendimäe müüride vahelt välja aja.
des, oleks jätnud / külalisele nebade- MN mokraätliku“ mulje.
"Igatähes näitasid. äpmonstanäid
Kuid külaskäigu eelne: õhkkond oli
t negatiivselt palavaks köetud ka mas-
-. simeedia poolt. Kalastusregulatsioo- nide küsimus, ümbruse "saastamine - USA-s asuvate tööstuste poolt jim:
A " sellised küsimused leidsid ebaajako- “hast kriitilist käsitlust.
NDP: liider. -. -Broadbent näitas vihast. nägu ja las- - kis kuuldavale kõva häält: USA abi .
K “pärast Salvadoris. Välisminister. Mc: --Guigan pidas tarvilikuks. märkida; et 7
. Salvador ei kuulu, Kanada hüvipiir: - konda. Nii valmis kriitiline. õhkkond,
- imis: kulmineerus demonstreerimiste”
| inetuses tarbetult ja ebasobivalt.
Ki Selle vastu ulatas Reagan vaid sõb- 7 raliku käe ja arvas, et Kanada ja. USA koostöös - šaavad: pž ljugi, mõle-
ma. maa huvides teha. R 'agan pidas - M -sõbraliku. külaskäigu stiili ja takti ja kokkupuude valitsusega. Ottawas
näitas iseendast, et lühikese 'ja ämet-
liku visiidi puhul siia ei ole puht aja-
“ desse. tungida ega küsimusi lepetega . “lahendada. Selleks on mõlemil peol . - piiri ministeeriumid. ja riende. kõrge- .
mad: ametnikud: Kui Salvadori küsi-: musega Kanada ei taha tegeleda, siis - pole siinseil poliitikuil: ka põhjust
selles küsimuses kritiseerida USA-d,
MN kes neile küsimustele palju lähemal
1
AADA
imaälik “tehnilistesse detaili- ° |
Peaminister "Trudesu ja Kanada Vae litsuse vastuvõtt USA presidendile ja tema abikaasale, oli kõigiti korrekt-
ne, niipalju kui selle kulgemist jälgi» da võis. . “Peaminister Trudeau oli
diskreetselt tagasihoidlik, jättes kõik “ aupaistuse külalistele. Galaõhitu: kul- | -tuurtsentrumis oli eeskavaliselt mait-- -sekalt koostatud ja näitas Kanada - -rahvüskulturiliste saavutuste taset ja | iseloomu. | ne "pöördumine võinuks inglise keele: / jätta esiplaanile, sest USA president A
Teadustaja prantsuskeel-
«tuli ingliskeelsest ühiskonnast. Kuid
--prantsuse endaedevus kipub sageli |
- üleliigselt esiplaanile . tungima, see- - kord asjatult.
- Ka solisti prantsuskeelsed "laulud. -võinuksid olia inglise keeles. Balleti:
paari: esinemine moodsa koreograa- fiaga oli ilus ja imponeeriv. Sega:
kava esitas: ka Kanada rähvaste mc-
saiiki: esines “rahvatantsu rühme
mad esinesid professionaalse : täpsu- “sega. ja eriti ukrainlaste rahvariie moodustas värviliselt. meeldiva pano- - | 0 raami. -
Kava lõpul leidis president tee õsi:
-nejate juurde lavale, kus ta SUTUS “Kõikidel kätt, iga esineja ütles selgelt - ja kuuldävalt oma nime. Eriti peatus
president Kanada laulukuulsuse ja - ühe seekordse esineja Anne Murray” 4 juures ja. vahetas teriäga. mõried sõ
nad, A
“Reagan oli esinemiselt kodune. ja - alati taktiliselt õige, 'kuid ei jätnud.
uudutamäta k Ame rik k ? y erika ja maal -- vastu. Põhja-Ameerika mandril seisa-
ma julgeoleku küsimusi, kas see kõi:
-gile meeldis või mitte. Vahepeal. kü: - laskäigu. kestel suutsid: president. ja i tema välisminister A- Haig anda ka intervjuud ja nad esitasid. ka siin
- USA kujunenud seisukohad, kuid rõ-
-hutasid ikka . sõbralikku. koostööd
- Kanadaga. M
- Reagan oskab hajutada sarnastel | külaskäikudel: tavaliselt: prevaleeriva
-deni, Presidendil oli tema dünaami- ka ja ladususe: tõitu tuttavaks saada. paljude Kanada -ametisikutega ja "selle kaudu õppis tundma tükikese
ametlikku ja kultuurilist Kanadat:
“Kuid ta andis ka Kanadale sõbraliku . õppetunni, -mis ütleb, et Kanadal tu-:
leb kõigepealt oma lähima maabriga sõbralikult läbi saada. |
a
“Thermo akende asendamine. x 5 tollised veerennid A - kuues värvis. % R
” Keldri akendele: sissemurdmise vastu metallkaitsed. 0
- Tasuta odad Helistage päeval töö koda tel, 832. 2738 | OO -kl.7.30 hom, —430 pl. | /
| 0880 INVESTMENTS ING, 10335 Keele Str., Maple, Ohtario LO 1E0
Ki aknad ja uksed kaasas, | ü | KASSA kan küsida tel, 4 105. 887. 5082 (Fenelon Falls) /
äästaaluste katmine.
teha oma pare
a ka NORADI,.
- Ronald Reaganit ja tema abikaasat | teisipäeval - "suur hulk kominuniste ja nende mõt- - tekaaslasi, kelle ninameheks oli Ka- - nada' uusdemokraatide partei. juht "Ed. Broadbent. Kuid R. Reagan on.
“OSAV. poliitik ja ta käsitas sündmust “ selliselt, et demonstrandid jäid kao-
parlamendihoone ees.
tajaks pooleks. Kahepäevane külas- käik lõppes sellega, et president Ro-
“nald Reagan kõneles Kanada -parla- -mendis. ning. võitis käuakestva ap- “Jausi kogu parlamendi püstiseistes. ” - President R. Reagan kütsus kanada-
lasi üles võitlema ühiselt siinpool Atlandit. . väljastpoolt
A NELJAPKEVAL, 1 19. MÄRTSIL - “= = THURSDAY, MARC 1 19
Ottawas “tervitasid USA president ent
i a)
7 47 2)
- Vemnalik koostöö A
“töötatud j ja Kanada parlamendi poolt | vastuvõetud nn. Idaranniku kalastus- leping võeti tagasi; mitmesaja aasta: jooksul esimeseks. sarnaseks vahejühtumiks. See on ka-
“Seda peetakse
-nadalasi väga ärritanud. Tuleb haka-
-nada sõjalaevad: kaaperdasid USA ka-
taimne
“ta uuesti-otsast peale. Teatavasti Ka-
"naabriga . alandavas ümberkäimises. |
“imporditud: 0 “kommunistliku terrori vastu, mis
leidis üldist EA Ta lübas -
VÄLISPOLIITILISED KÜSIMUŠED Ronald Reagani "külaskäigu süurim
otsas P. E. Trudeau ja välisminister
M. McGuiganiga jõudsid ühistele sei: sukohtadele: välispoliitilistes
“küsi-
mustes. Jõuti "kokkuleppele selles
kuidas tõrjuda. ühiselt. Moskva: ja A
Kuuba poolt: imporditud | kommurist-.
likü terrorismi šiin pool Atlandit.
President R.. Reagan oma. kõnes Ot- Kal parlamendis deklareeris: selges-
- tir. Siinpool-Atlandi ookeani meie peame seisma ühel meelel: selles, kui- das kaitsta- rahvast nendepoolt mit-
tesoovitud rahvusvahelise terrorismi
me ühes rindes selles, et. meile on
vastüvõtmata N: Liidu invasioon. AE -ganistani ja avantüür Poolas. Kestev aplaus par-.. 'lamendis. oli selgeks tõenduseks, et »mõisteti hukka Ed. Broadbent. ja te- ma “äärmiselt pahempoolsed mõtte: “kaaslased, kes demonstreerisid ja põ- “letasid isegi USA lipu. parlamendi- .
ametliku tagasihoidlikkuse ja jõudis hoone ees. Arvatavasti Ontario: vali--
Kanada peaministriga isegi eesnime-
Kremli seltsimeeste
-jad. ignoreerivad uusdemokraatlikku:.
| a, et Alaska gaasito- -rustiku ehitustööd läheks käiku, et ” i takistada USA happelisi vihmu: mür- > / gitamast Kanada jõgesid ja teisi vee- . - kogusid. Isegi idaranniku kalastamis- -. lepingust oli . jättu. Ronald Reagani . külaskäik puhastas mürgitatud. õh: A ku naaberriikide ' vahel. M '
New Foundlandist ja ukraina rahva» n tantsu ansambel Winnipegist. Mõle- .
USA kulutab ju fotiutu suuri-summa- - sid, et kaitsta Kanadat sõjaliselt ühi- Ni / se vaenlase N. Liidu rünnaku vastu.
Teiseks tähtsamaks probleemiks. on asjaõlu, et USA söega köetud vab- rikud saadavad "Kanada õhuruumi happelisi vihmu, =
mürgiseid gaase,” mis riküvad Kanada järvede j ja teiste veekogude veed. Hulk järvi on mür- gitatud ja kalad on hävitatud. See on.
väga tõsiseks küsimuseks, sest Ka- - | "ja on täitnud oma ülesannet SUUTE-. :
nadas. ašuvad kõige suuremad puhta-
vee tägavarad ja USA vajab Kanada - vett. USA ametasutused ei-ole senini : osutanud. küllaldast vastutulekut, et - peatada "Kanada õhuruumi ja “Vee
mürgitamist.
saavutus oli, et!Kanada valitsus ees-
Märgitakse. ka, et kahe maa vahe-
“line autopakt. ori Kanadale : kahjulik
ja Kanada saab selle kaudu üle .4- miljardi kahju. aastas. USA autotöös- :
“tused likvideerivad oma Kanadas | asuvad osakonnad. .
-eeltööd, et Kanada arktikas äsuvaid . “suuri maagaasi varusid tuua läbi Ka-
.te poolt. Kanada ettevõtted on huvi- tatud, *et. Kanada tööstused saavad tellimisi vajalikele 'gaasitorudele ja “. rohkem kanadalasi leiab tööd torus- tiku ehitamisel. See suurettevõte ei —
J uba aastaid tehakse mitmekümne
miljardilist gaasitorustiku ehituse.
nada .USA osariikidesse: Seda hiigel-
ole senini liikunud. soovitud kiiruse-
“on.ringkondi, kes leiavad, et see maa: gaasi müümine USA-le rüvetab Kana-
parteid, kui terroristite - toetavat. N.
Liidu: president L. Brezhnev lübas: ju
F. Castrole Kuubal kõike võimalikku abi, et muüta Salvadori Moskva kom-
| munistlikuks' satelliidiks.
Välisminister kindral A. Haig kin -nitas, et N. Liidu presidendi L. Brežh-: “nevi poolt pakutud kahe -SUUre kok- -kusaamimne vajab eeltöid ja enne se- da peab USA konsulteerima oma naabreid Kanadat ja Meksikot ning. M oma liitlasi Euroopas. President Rea- -gan' viibis selleks Meksikos ja sai
m
ga, kuna USA Senat ei suhtu sellesse” —
projekti finantseeritäkse eraettevõte- -
ettevõttesse kuigi soodsalt. Kanadas
da. loodust. Et ettevõte on Kanadale
kahjulik. Suured põhjapõdra karjad
on torustiku ehitamise tõttu häiritud
ja indiaanlased selles piirkonnas ei soovi torustiku ehitamist. President 1 Ronald. Reagan omaltpoolt lubas
kõik teha, et peatada Kanada vete rüvetamist ja et gaasitorustiku ehita-
parlamendis. 0 "ägedad kallaletungid valitsusele, kus
- mine liiguks kiiremas tempos. Kuid. vaatamata sellele toimusid Ottawa opositsiooni -parteide
- süüdistati, et Kanada ei saanud neis
kokku president J: E. Portilloga ning
MAJANDUSLIKUD LAHKHELID” -Majanduslikes. küsimustes tekitas
J “; kõige suuremaid: pahandusi, et- USA ja Kanada komisjonide poolt: välja
- nüüd arutati olukordi Kanada pea-. Ministri -P. E. Trudeauga. Pikendati Põhja- Ameerika kail: “ selepingut, kus on vajalik: kähe 1 maa
4 tihe sõjaline. koostöö. - me,'et.kahe naabri inajandust juhti: |
da samadel põhimõtetel.
she naabri vahel,
suusaspordi täpsuspüss - — - laos. uus mudel, | - Müügil erinevaid. mudeleid. Mi (MIRROCRAFT "PAADID. x KANUUD x SÜSTAD.
KI m OK MOOTOREID i / - Tellige nüüd, et kevadeks kätte säada — a on avatud õhtuti »— teisip: — reedeni kell si
(KAA K = Sendirasian les ty MAK | A a Si Gjapment TONN AA
| KASSA 1032 Coxwell Ave,, ToronfO, Ont. MAC 365. Tel äris: 42. 0638, kodus: 429- 3726
asjus R. Reaganilt soovitud kindlus- |
tus. 2
Re Reagan ja IA Clark said kokku “ jaitoimus nende vahel mõnekümne minutiline kõnelus, kus käsitati pea-
' probleeme. -
Teatavasti rakendas R. Reagan suure
miselt majanduslikke
kokkuhoiü poliitika, et peatada inf-
Kokkuvõttes — puhastati õhku: ka:
| M OO JK
-Jatsiooni. Kanada vajaks samu sam:
-" mine. Kirikuvanemad on. koguduse
| “iseloomu pidevuse ja traditsioonide
“(E jätkuvuse teenijad. Seda ametit.on | kannud kirikuvanemad meie kogudu-
+ saabumiseni. - Vancouveri / | praost Piiri surma 1976. Aasta jook- | sul, kuni uue õpetaja - saabumiseni, aa jätkusid. aga pühapäevased jumala- |
ülesandel on meie. kogudusel kiriku-
seks.
| gudustes.
vuse! hem Korraldus ning sisu oh määra-
-kussõnu“
õiele Elu i 11 (1622) 181 |
Meie Elu" avaldab meelsasti
oma. lugejate mõtteavaldusi — ka neid mis ei ühtu ajalehe seisukoh- 0 tadega. Palume kirjutada kokku-
võtlikult ja lisada oma nimi ja aadress. Toimetus jätab endale õi=
guse lugejate kirju redigeerida ja = hing = mittesobivuse = | komi jätta "avaldamata. M
läpaate. ja suur vend“ ei ole: seda 0 -alahdavat käitumist unustanud: Ka- ° -nada ön ise siin süüdi oma suure.
lühendada
- Kirikuvanemal. olulised ülesanded.
” Käesolevaga annan , vastuse teie Je-”
“hes Paul Rohunurme poolt tõstetud "küsimusele. EELK Vancouveri Peet- ri -koguduse -kirikuvanemate ameti - kohta, Koguduse õpetajana leian, et minu eelkäija, aastal 1976 surma lä-- “bi lahkunud abipraost Helmut Piiri poolt: kogudusse rakendatud kiriku- “vanema amet on hästi põhjendatud. =
päraselt. koguduse. jä õpetaja töö | ning eesmärkide kasuks. |
Hr. Rohunurm küsib, mis alusel ja
' PEO ' TA | Ni vanemad? “Neile küsimusile leiame
vastuse EELK käsiraamatus ehk.
agendas. (EELK. Komitee' väljaanne, ..
- Stokholm 1951). Agendas leiame le- -
hekülgedel 290—291 informatsiooni kogudusevanema ehk kirikuvanema .
-ameti aluste ja ülesannete kohta. Pa- lun hr. Rohunurmel küsida oma. ko- : -guduse õpetajalt abi asjakohase käsi- raamatu ja. informatsiooni leidmi- - kirikuvanemaks A seadmise talituse agedas antud kor- "ra järgi. “Meie Elus“ ilmunud artiklis Rudolf Ilmselt oleks artiklis pidanud olema rohkem -änformiatsiooni kirikuvanemaks sead-
“Toimetasin Kalijüks. ei mainita seda Olljum kirikuvanemaks“. mise talituse kohta kui ainult lühi-
sõnaline märkus. Kogudusevanema ((kirikuvanema).
ülesannete kohta on agendas järgne- valt: “toeks koguduse usulises ja kõlbeli- - Ses "ülesehitamise töös - ja igapidi edendada koguduse tegevust. Sellest i järelduvad .. |
olla: õpetajale. abiks. ja -.
KAIA
»erikohustused :.. Kuigi sõna. »kirikuvanem“ või,kO-
gudusevanem" ei esine. EELK põhi- . määrustes, ei tähenda see, et põhi- määrused ei tunnista seda sõna kui ametlikku nime meie kirikus ja kor Põhimäärused annavad
$16-s kogu agendale ametliku maks- . kõigi usuliste . talituste lä-
tud kiriku käsiraamatus, agendas.” - Nagu hr. Rohunurm märgib, ei €Si-
“ne. sõna ,,kirikuvanem“ eesti õige- -keelsuse sõnaraamatus. esine ka sõna »kogudusevanem", mi “da kasutatakse aga EELK agendas. Kirikuvanem esineb aga Vabariigi
ajal välja antud ,Usuteaduslisi 0s- | -nimekirjas, . mis - ilmus Akadeemiliste Usuteadlaste Seltsi poolt välja antud ajakirjas. Märk-
sõna Kirchenagende järel -on kõhe. “Kirchenältesfer, mille' vastandiks < "on
antud kirikuvanen. A , Kirikuvanemate töö on alaline ko guduse elu ja tegevuse eest hoolitse-
| Kaks erinevat gruppi isamiusultsi |
Samuti ei.
| “Islemiusulistele | AN Liidus vued juhid
i
N Liidus said küljuti uued juhid,
Juunis 1980 Shite muslemid Taga- a
Kaukaasias valisid. uueks juhiks 31 aastase. Kazi Hajii Allahshakur -Pashayevi nimetuse all ,,Sheikhh-al: Islam“. Pashayev asendab Kazafan
Ibrahimovi kes olla loobunud oma i -, kõrgest kohast, vanaduse ja halva ter-
- vise tõttu. Pashayev omab västava is- “lamiusulise hariduse, on. külastanud . »islamiusuliste pühi kohti ja räägib "ladusalt araabia ja pärsia keelt.
; Samasuguse ootamatu tõusu tegi - Talgat Taziev, kes valiti umbes sa-
mal ajal muslemite kõrgemaks val-
-mulikuks juhiks. N.“Liidus.. Tema ametlikuks nimetuseks: on -,Mufti“.
“Tazief on 32 aastane, vastava usuli-
se haridusega, mille sai N. Liidus ja Egiptuses, Ta on tutvunenud musle- miusuliste eluga araabia riikides ja - külastanud nende pühi paiku: "Noorte juhtide valimine“ ja kin- »nitamine islamiusuliste kõrgetele - juhtivatele kohtadele laseb järelda-
“da, et N. Liidu valitsus. endiste USU» i
liste. juhtide tegevusega ci: olnud ra- hul :ja Jaskis valida nende asemele
- uued ning nooremad,kes:on Moskva- i | le rohkem kuulekad. . | |
- Eesti Päevade
- koosolek
TT Kui Eesti Päevade korraldami- “ne läheb samas tempos edasi kui sec "koosolek, siis Eesti Päevad 1984 toi- - muvad aastal 1994! - |
" 2 Koosolek oli mõeldud organisat- - sioonide esindajatele. Tundus, et pal-
jud kohalolijad . esitasid oma isiklik- |
ke arvamusi ja ci olnud oma organi-
° satsiooni liikmete: seisukohta, uuri- nud: 0 i TANA
3. Koosoleku lõpul oli pal judel mul: Je, et nüüd läheme; Vancouveri. Ome- tigi otsus, mis vastu võetud; oli!
,Eesti Päevade 1984 asukoha määra-
mine edasi lükata mai kuule.“ Siis tuleb uus neljatunniline arutlus!
-4, Koosolekul jäi mulje, et Eesti -Päev ade eesmärgiks on reisimine ja
surevate“ eestlaste keskuste ellu tõmbamine. Kas me el “lähe oma SUU-
maga mägede“ poole?
5 Sõravõtud rõhutasid noored ta- havad Vaäncouverisse" minna” Tuleb
välja, et. need ,,noored“, kellest juttu
oli; on umbes 18—30 aastased ja on juba läbi elanud Eesti Päevad Toron- 105, Baltimore's ja Stokholmis. Neil “on raha ja aega reisida.
palju suurem kui Vancouveris. Kui Toronto 10,000 eestlast annaks igä- üks dollari, saaks 20 Vancouveri ees- “ti noort vaba sõidu siia. Tuleb oda-
“van kui 10, 000- de sõit Vancouveri,
6. Ülemaailmne skautlik noorus. loodab näha Maailmalaagrit ühes Eesti Päevadega. Praktiliselt laagri korraldamine on võimatu läänes, kus puuduvad skautlikud üksused. :
"7. Kas koosoleku korraldajad ei |
oleks saanud koosolekut edasi lükata |
“mõne nädala võrra, kui Vancouverist
tuli sooviavaldus otsuse pikendami- |
seks? Sellega oleks saanud 180 orga- nisatsiooni esindajad aega ja raha kokku hoida.
8. Kui Vancouveri eestlastel võtab
nii kaua aega otsuse tegemisega, et
- "kas ettepanekut teha, et korraldada
Eesti Päevi, kui kaua. neil võtab teis-
ettevõtte juurde on vaja otsustusvõi- melisi isikuid. |
. 9, Eesti Päevade ettevalmistused
vajavad suurt tööd ja paljude kaas-.
abi. Meil Torontos on selleks koge-
mused ja ka inir este tagavara. Kas.
Vancouver on suuteline seda hiigla -- süurt koormat oma õlgadel-kandma? Lihtne on öelda, et anname siit oma
“abi. Takistuseks on 3000 milli ja suu:
Ted rahad,
“10. Läheme Lääneranniku "Eesti - Päevadele suvel 1981 ja Eesti Päeva- äele 1984 Torontos! :.
k - Koosolekust osavõtja e
m AMK
ses aastast 1964 alates, mil esimeseks | ESNNIASUIIN
| kirikuvanemaks valiti: Johännes Sik- i j - kal. Järgnevate aastate jooksul valiti | | kirikuvanemateks. Evald. Past, “ han Randsalu, August Raudsepp, Ed- - Eduard Toompuu, --Heinz Heyduck ja äsja Rudolf. Oll-
Jo- mund . Soide;
jum. Kriisi: olukordades, kus kogu-
i "ma sürma või mõne muu “äkilise
muudatuse tagajärjel, on kirikuva- nemate osa koos koguduse juhatuse
1 ja nõukoguga eriti. oluline, et kogu- .. i oduse tegevus ja. teenindused jätku-
vad. täiel määral kuni” uue õpetaja Sellise kriisi elas läbi kogudus pärast” -abi-
“teenistused, leeritunnid, , koguduse teadete välja andmine ja kiriklikud - talitused külalisõpetajate poolt, Ko- guduse vanemad on. õpetaja abiliste" kogu, kes vajaduse korral on valmis - ka jumalateenistust pidama. -
Osa küsimusi, mida hr. Rohunurm esitab; On minu arvates sihilikud ja
sobimatud nii abipraost Piiri töö kui ka hr. Rohunurme oma ligimeste ja -kaas-EELK liikmete vastu.
Ma loodan, et.eelpool antud seletu- sed On: "abiks teie . lugejaile täpsema
pildi saamiseks meie koguduse kir:
kuvanemate tööst.
- THOMAS VAGA”
AN õpetaja
Kuidas on .: -aga-olukord: teiste noortega, alla 18, . kes ei ole Eesti Päevade elavust saa- nud: tunda?: Nende. arv on Torontos
EELK Vancouveri Peetri koguduse
AN pe
te otsuste tegemine seoses Eesti Päe- - vade korraldamisega? Sellise suure
Ki -, M m 5 jam pa - : e
SAA
. ' N
A - . JAA ANNE) MA Si a 1 ae omasid
»Mei
bab
US *
vabal
lavad õige f pats
teks
lään
-geksi kes
se € se V
| tahal
-N tadz haal
du
VI dile
eest - UUS
takd
hele
- toll vai nõud
-gudi
SISS võit |
- Ajal
kui
rin
MIS
tas
“tad - end
Sai
saj tan on | “ANC
US
Just
du.
“RI
| | dai sek
SUI
i dat 249
üld
PI
hz
2 . i
ks amiusulisi
lued juhid. ämid“Taga- —
juhiks 31 — llahshakur =
Sheikhh-al-
b' Kazafan
unud oma
a halva ter- vastava is»
külastanud
| juhid /
RUA ERKSA a
HT
MK
Ei LL
4
| ja räägib
keelt:
tõUSU tegi umbes Sa emaks Vai- Tema =
jus.. n »Mutfti“.
tava. usuli--- | |. Liidus ja. > nud musle-.. riikides ja
aiku,
e" ja kin - kõrgetele a eb: järelda- 0
DR kiret ep akte
Ega
NI KAASA TRte mee, MAS
Fi
MAS “ Ni SAKSAS m JT
TARMA pa A . td N ,
Sk ET TSMS EES.
E TAA
ndiste usu» 0
i olnud ra leäsemele, Jon Moskva:
korvaldami- i jasi kui see ad 1984 to
organisal. MAAS dus, etpäl- ma isiklik- pma organi- . ohta uuri
uveri. Ome:: A
õetud, oli
oha. määra- uule:“ Siis
rutlus!
je, "et Eesti
eisipiine. ja.
kuste ellu“ - ze oma Suu-
nna“. Tuleb” — ke ellest. juttu”. rased ja on = evad Toron-
olmis.. Neil «Kuidas on::
pga, alla 18,
Melavust saa- n Torontos Ni Auveris.: Kui -. annaks iga-
icouveri ees-
Tuleb oda- |
Encouveri.
ik noorus: - kagrit ühes liselt laagri = | läänes, kus M
lused.
raldajad e kdasi lükata Kantouverist. pikendami-
;d 180 orga-
ksa ja raha |
jastel võtab .
gemisega, et
“korraldada ) ma AAK,
1 võtab teis-.
s Eesti Päe-
KS a VMS KAAN AA AAVA, tn a > MNAKASAAKS tor 7
ellise suure . = ii Notsustusvõi- . .- i
tvälmistused
laljude kaas:
selleks koge- =. | gavara. Kas -.
| seda hiigla .
lel kahdma?
[TE siit oma miili ja SUU- :
Piku Eesti M
Zesti Päeva:
-- koguduse
t, kiriklikud le poolt.. Ko-
ttaja abiliste = T al On valmis.
ma 0 . Rohunurm
sihilikud. ja k Piiri töö kui AA | ligimeste ja s
tu.
antud | seletu- Ni aile täpsema - pguduse kiri TAA
ttri koguduse IA
aed
| nõupidamised
| tamise . pärast.
USA president Ronald Reagan Ju | bab abistada. relvadega Afganistani -. vabadusvõitlejaid, kui need seda pa- - --luvad. Presidendi-üteluse järgi ei ole
õige nimetada Afganistanis vene oku- -.patsiooni vastu võitlejaid - mässaja: “ teks -nagu“ seda ' venelased. püüavad - - Vääneriikidele oma pröpagandaga sel-
- geks teha. Need õn mehed ja naised, . ' ristamist. Kitsendused pani maksma
- kes: võitlevad oma kodumaa vabadu- Samuti
3 eest. Nad võitlevad: 90.000-meheli- “7 se vene okupatsiooniväe vastu ja ei n "taha. olla: Moskva vasalliiigiks.
- Need võitlejad, kes püüavad vabas- a
tada oma ' "kodumaad. võõra VÕIMU
- haardest, ei ole mässajad vaid. vaba- A dusvõitle jad. | |
Vastandina: endisele USA presiden-
-dile Carterile, kes püüdis iga hinna- “eest hoiduda venelasi ärritamast; on - US: president sirgjooneline ja. kind- , - dakäelisem. J. Carter kartis USA va- “helesegamisel. Afganistanis. venelaste : sissetungi Pakistani, kust vabadus: -- võitlejad saavad toetust ja väljaõpet.
i i Ajakirjanduse esindajate küsimusele, Ni kuidas On võimalik venelaste reagee- ring võimaliku ameeriklaste abiand- AS mise puhul. vabadu võitlejaile, vas-:-.
, tas R. Reagan, et sell tada -kui paratamatusega: ja tuleb: , - endselleks"vastavalt ette valmistada:
Millal ja: kuidas. abistamine: võiks
toimuda, seda R. Reagani ei ütelnud,” vaid: märkis, et selleks on vajalikud - valitsuseliikmetega. A
Samal ajal hoiatas:ta uuesti Nõuko-
: gude: Liitu ja Kuubat Salvadori. mäs- sajate tõetamise ja relvadega. varus- , «Kuigi USA" valitsus. “on saatnud Salvaddri sõjalisi» nõu- AA andjaid ja relvastust, eitab president 2 -. USA sõjaväeüksuste sekkumist võit- lustegevusse mässuliste pünaste vas | c RIIGIKAITSE med Ou President oma: eelarves on SUUTEN- danud kulutusi sõjaväe varustami- e ' seks ja. ülalpidamiseks. Hoolekande summade vähendamise arvel stiuren: - atakse . sõjaväe kulutusi praeguselt
- 24%.aastas:38% kogu riigi kulutuste — | üldsummast aastal 11986... i
Ki President Reagani külaskäik Kanadasse kestis 21 tundi. Selle NI | aja “kestel ta kirjutas -alla NORAD: (Põhja-Ameerika: kaitsele- — ping) pikendamise kokkuleppele ja USA-Kanada ühise sot-
-endine president. J. Carter. oli piiratud 1960 aastast CIA andme- te kogumine. välisriikidest” ja majan- , % duslik vabadusvõitlejate toetamine:
-Kõigeks: selleks vajab president Tä-- -hä. Uues eelarves on küstutatud või vähendatud ligi 200 sotsiaalhoolekan: »de-programmi. Sämuti vähendataks? - -madaläpalgalistele elukorterite- ehi | tamiseks antav toetus. : |
Presidendi üteluse järgi tuleb es
malt ehitada ülesse sõbralikkude rii- - kide usaldus USA vastu: Seda saab “ teha ainult Ameerika sõjalise jõu | suurendamisega, nis kindlustab. ra- n “hu 000 AD | ki i MOSKVA KAVALUS USA: presidendi otsus. sõjajõudude — | suurendamiseks ori mõjunud Nõuko-" gude Liidule. Brezhnev on kiiresti. saatnud kirjad tähtsamatele läänerii- kide valitsustele ja soovib kokkusaa- mist relvastuse piiramise : kokkulep-
ega tuleb:arves- .
-ikule, et.
" Terrorismi piiramiseks ja “kõntrol:
“ Iimiseks. USA-s kavatseb valitsus suu- - -rendada CIA: võimu seadusega mis. annab CIA-le enam ,õigusi kahtluse- > K = aluste jälitamiseks. -k
President tahab kõrvaldada kõik
| takistused, mis segavad edukat riigi- ° - vastaste jälitamist ja seaduslikku: ka-
peks. Samäl ajal püütakse kavalate
võtetega selgeks teha: lääneriikide | elanikkõnnäle: relvastuse suurenda- -mise mõttetust. Selle juures püüavad kommunistid esile: tõsta Ronald Rea- - gani kui sõjaõhutajat. mõtteks --on: Ameerika Ühendriikide - tülli ajamine oma: liitlastega. Kuna Euroopa riikides. on: pidevalt. suure- -nemas. rahu nõudväte. gruppide ak- - tiivsus, kes. püüavad rahutuste tekita- ' “misega “takistada relvastuse süuren- damist,seda püüavad venelased. oma,
huvides kavalalt: ära kasutada.
Kõige. selle
Ainult “Inglise peaminister Marga-
ret Thatcher ütles kindlalt Vene saa-
4
ne. Afganistanist:
siaalse kindlustuse leppele töötajate suhtes, kes liiguvad ühest i
A riigist teise. KINNI
- Reagan rõhutas. “vajadust ehitada
i eraettevõt likkuse korras ühine Alas- | ka--Kanada—USA gaasijuhe, vähen- -dada õhu ja vee rüvetamis tööstuste.. ja jõujaamade poolt ja leida sobiv Jä» hendus kalapüügiks : idarannikul; se- nisešt parema koostöö alusel.. Ta küt- “ sus:üles Kanadat, koos teiste demo- “> kraatlike riikidega pidurdama N. Lii- -
> du poolt. juhitud rahvusvahelist ter-
- -rorit ja kinnitas, et USA taotleb oma - “-relvaabiga EL Salvadori valitsusele, | et valitsuse väed omaks võrdse rel-
| vastuse terroristide omaga. Viima-, seid varustab raha ja relvadega Noo 0 TAAAAKASAAAAANE - Liit, Kuuba ja teiste. kommunistlike Ea maade vahendusel. |
K KASULIK ÕPPETUND MA
Saadud muljete” kohaselt Kanada , peaminister ja valitsuse liikmed. ON - muutnud põhiliselt joma arvamist . n president Reagani suhtes. Teda on hakatud hindama kui suurepärast “inimest ja osavat -Aiplomaati,
“ Ehituskrundid 11% aakrit maakodu ehitamiseks. Saada-
leemidest, kuid selle juures on väga - enesekindel oma taotlustes: arusaamine valitsuse «riigis on põhiliselt erinev sellest, mi- da peetakse õigeks. Kanadas. Vaata- mata sellele Kanada on väga tihedalt i “seotud USA-ga ja ühe poliitiku” sõna- - “de kohaselt USA. on Kanada parim sõber, vaatamata sellele: kas: meie te- : | da: alati armastame või mitte.
Tema
-Vapade ja mööbli PUHASTUS
- auruga (steameleaning)
- Helistada ERIK LOKBIK k tel. 447. 9834 k
= . tapäeva puhul,
val soodsate hindadega ja. tingimustega. 1% tunni sõit To-
-rontost lääne-põhja suunas. Kuulutus ei kordu, palume väl- = |
ja lõigata: — Nädala lõppudel (416) 422-4585 või .469- 1287.
radel peale kella T, 00 õhtul, küsida Werner.
Mn küsimustes, |
| merekindlustest,
läbirääkimiste. “aluseks saab olla: vaid vene vägede lahkumi:.
- HANS KIVE "=
-ülesannetest | kordseist:.
-milt,
ANA AN - AAA
VENE JE
HELSINGI (LE) — -ta:Sanor mat“ avaldas pooleleheküljelise . ar: -tikli koos suure pildiga vene: allvee: Taeva periskoopidest, mis võetud 500: me vetes teleobjektiiviga rootsi“ lae: valt. | (AAA
Artiklis “üteldakse,
tod = On:
konfiskeeritud ohvitserite poolt. A
staap ei. taha: tunnistada, et piiririk- = USA Kongress - palvetas eesti”
vang gistatud vahe:
dusvõi lejate€ eest
AA Eesti Vabariigi 63. aastapäeva lõu- a - nal pidas "USA. Kongressis palvuse . dr. A. Võõbus Chicagost, kus ta ütles,
et tänasel päeval on kõigi eestlaste
a k mat, - südamed ühinenud Eesti iseseisvuse
kerge: humoori. saatel "oskab saada *
üle delikaatsetest poliitilistest prob- -
aastapäeva puhul aga suurem osa
et venelased: aegajalt proovivad, kui valvas on -Söome lahe rännikukäitse. Seda juh- -tub' pidevalt mitu korda kuus. Utö rannakaitses suurtükiväelastele on tuttavad sajameetrilised pigimustad allveelaeva kered, mille lähtekohta- deks. peetakse Kroonilinna baasi. Ve- ne.allveelaevu on nähtud ka teistest Mäkiluoto lähedu- - -ses“ning juba: paarkümmend kilo- -. meetrit seespool. Soome: merepiiri -Örö.ees. Meeskonna poolt tehtud fo:
Nii. piirivalve kui. mereväe "pea-
“Vene allveelaeva periskoobid Soome. rannavetes. Pilt < on ühelt 2 Rootsi laevalt teleobjektiiviga. | |
kumisi. toimub. Ühe ohvitseri seletu- sel pole Soome lahe rannikul sellisi
sõjaliselt tähtsat kõhti, mida venela:
sed ei teaks, Äsja-alles möödus 25.
aastat Porkkala poolsaare: tügipunk:
ti soomlastele tagasi andmisest. Ta .- väitis, et vaevalt venelastel on teok-
sil luureülesandeid Soome. vetes, na- "gu Rootsi, , Norra ja Taani territöo-
riumil, :
Nato ja Varssavi pakti Läänemere-
le paigutatud laevadest. on' peaaegu -pooled allvšelaevad, ja seal-on tung. Mere keskmine sügavus on ainult . n
55 m: Sõjaline ajakiri »The Military
mere lõunaosas golf-klassi: stratee-
Saksamaal on. allveelaevu 2 24, » Rooisil 19 ja Taanil 6.
- Argentiina. saab
aatompommi ON. Liidu abiga
eestlasist on inimkonna suure orjas:
taja kommunismi ikkes. Palume sel- - Te vapräle rahvale vastupanu tuge» Ki
vust, kelle maa ajalugu kõneleb era: = * kultuurilistest saavutus: -
test-ja nüüd on kaetud arvutute. VE». M |
riste haavadega: |
Järgnevalt palvetati ühiselt eesti | vabadusvõitlejate Mart Nikluse ja =
«Jüri Kuke eest, kes uue julma karis- tusealla langenud. Prof. Võõbus pa: = -.lus-lõpuks USA presidendi ja Kong:- -ressi eest, et nad saaksid kaitsta väär- | — tusi, mis -on : ohustatud. kommunis- ja et me oleksime kaitstud: vaenlase eest = kes konspireerib = > päevad j ja ööd meie matmiseks. ühe minutilise palve eel tutvustati . Ar A, Võõbuse isikut ja tema teaduš- Hkku tööd ning saavutusi Eestis ja K i rahvusvaheliselt. EISEN
- Poolsada sõnavõtjat oli USA par:
lamendili ikmeist Eesti Vabariigi aas: -kusjuüres: “enamus . 4 - neist: kas sõnavõtus või Kongressi A - Protokolli veerge kasutades tulid ka | eesti dissidentide ja eriti hiljuti taas - vanglasse heidetud teadlaste M. Nik:
luse ja 3. Kuke küsimuse juurde. - Kõik rõhutasid inimõiguste julma. rikkumist okupeeritud Eestis. Kong: | -ressi Protokollis on toodud ära ka A Rahvuskomitee hiljutine ringkiri se: i naäatoreile. ja rahvaesindajaile neis "millest oli rohket abi.
-. Eesti küsimuse ja eriti inimõiguste
1 Torc oritoi Eesti Ühispanga aastapeakoosolek tõimub teedel, - + 27. märtsil 1081. 'a. kell 7:30 õhtul Toronto Eesti Maja SUUTES. T | saalis, millest kõiki. liikmeid palutakse osa võtta. = -- - - | | - Kõikidele liikmetele on. koosoleku päevakord, 1980. a. ma- jandusaruanne ja Ühispanga Uudised posti teel koju saade- . | | tud. Kui keegiei ole posti oludest tingitult aasta-peakoosole- | E ku kutset. veel saanud, siis palume käesolevat teadaannet 1 võtta koosoleku kutsena. MIA . n K Peakoosolekust. osavõtuks. tuleb igal liikmel esitada liikme- | tõendina pangaraamat, organisatsioonide volinikkudel on E | vajalik. kirjalik volitus. ASAMA teemrd
| Ju ÜHATUS.
1 konverentsi : |. .mõrvale ja nõuda süüdlaste karista"
saad 4 mist. Edasi a nõudis s poliitvangid? AK
i rikkumise esile töömisel Kongres: sis. | 0
- GEISLINGEN (ME) —
oma aktsiooniga juhtida julgeoleku=. “tähelepanu / sooritatud
“Kelli A -aheldas ennast Madriidis nõukogude. | “saatkonna raudaia külge ° 19-aastane | Falko Voigt, et protesteerida inimõi“ - guste rikkumise vastu DDR-is: Voigti a - Fase pruut surimati detsembris Ida- . 0 1 Saksa. piirivalvurite. poolt kümne 12" --süga pähe ja. kõhtu, kui Voigt kooS 4 oma. kaaslase Peter. Wiesneriga of | ületamas Berliini müüri. Oma lend" |. lehtedes kirjutab. Voigt;, et. ta tahab :
N Liit omab. sõbraliku vähekorra |
Argentiinaga, eriti pärast seda kui Ärgentiina ei ühinenud -N. Liidule
teravilja müümise keeluga protestiks i N. Liidu sõjalise okupatsiooni pärast Afganistanis. Argentiina müübN.Lii- dule 20 miljonit tonni teravilja viid: aasta jooksul" ja tasuks saab N. Lii- -dult tehnilist. abi ning rasket vett, M mis vajalik aatompommi valmista: -) * miseks, Argentiinal on oma uraaniu--
> i kaevandused. Ehitamisel -on oma. -uraaniumi puhastamise ja raskevee itööstused. Need valmivad 1983. a.
Admiral n tal €. C. Madero sõnade koha- -munistidest, kelle keskmine "eluiga
selt, kes on A tiina aatomenergia | rgentiina Se -on 69. aastat, Leonid Brezhnev i ise on
- komisjoni < esimees, Argentiina võib E - Säada enesele aatomrelvad mõne aas:
ta pärast, ainult vähese. abiga väl- Jastpoolt,
jastpoolt, ühele riigile, kes aatom-
pommi ei oma, on vastuolus nn. Lon- Goni kokkuleppega. Argentiina selle-: le kokkuleppele alla kirjutanud ei ole ja N. Liidu kaubandusminister . -A, Manzhulo on avaldanud arvamist, 34 kaubanduslike kokkulepete sõlmi- | misel ei pruugi mitte olla liiga dog- / - -Maatilne; Arvestades seda, tuleb Ar: -- Bentiina: mõne aasta pärast. . vastu
.- Võtta.aatomrelvi omavate riikide klu- N bisse.. |
i MEIE. ELU“ asutas. Eesti ühiskond ja seisab eesti ühiskonna teenistu»:
väbastamist, eriti Eberhard Sachsi, Ottomar Eberti ja Herbert. Fischeri, ° -kes oma: vabadustahte eest on mõis-
tetud 11—17 aastani vangi. Pärast 20. minuti kestnud aheldust, lõikas po: : litsei keti läbi ja toimetas Voisti üle- °
küulamisele,
potsatas
paati MID
ILISED ,,VALIMISRUSIKAD“?
KAS E
E duskogudes. Peamiseks põhju-| M seks on. häälte laialivalgumine -»-esinduskogude valimise juures. -Etnilise esinduse küsimustega tegeles Toronto linnanõunik 3.
-se ülevaate rahvusgruppide “mõ- “ju Suurenemisest. Kanada ühis-.
ku hoidsid depressiooni aastatel ja kuidas niad nüüd, paremate
0 des. M
AA
ÜHISED. KANDIDAADID
-pid, nende rahvuslikud keskor- -.-ganisatsioonid ja -ajakirjanikud
list. elu ja “selle. vajaliseks suuna- miseks leiaks oma ridadest. sil-
selle läbiviimise kohased. Neid “isikuid tuleks valimistel ühiselt - sedda kandidaatideks ja ühiste. häältega läbi viia. Vastasel -kor-
SA
-Balance“ mainib, et Läänemerel. ja Pa Soome lahel tegutseb 51 N. Liidu ta--. valist allveelaeva. Peale selle on: neil
-gilisi ällveelaevu. ' tuumarakettrelva- dega: Poolakatel neid on neli. Lääne-.
Rahvungruppide poliitilised taotlused =
Etnilised rahvusgrupid. Kana: i das on kolmandaks ning tasakaa- -lustavaks jõuks. See jõud ei tõu: ge esile vajalisel määral, etnilise: “-esindüse näol föderaal-, provint: -si ja kohalike omavalitsuste esin-,
-pide probleemidest huvitatud ei - -nud Toronto linnavalitsuse vali- -davas enamuses
sai Toronto linnapea, kes ' tõsi» «selt arvestab etniliste gruppide sooVE.
Grwss. etniliste ajakirjanike klu- “bi koosolekul. Ta andis ajalooli- N . grupid ei mängi üle end selliselt | - organiseerides. taotlused peaks jääma Kanada - “rahva üldiste “se, J. Gryss ühines sellega, kuid
-kondlikus elus, eriti sellest*kui- “ --das need grupid omavahel -kok-
töötab ligemale 400 mitmesugust organisatsiooni, kuid ainult ühel:
majanduslike: tingimuste juures, . “kaotavad oma poliitilise kaalu valimistel üksteisega konkureeri: : Te 0, rv Committee'l —.on etnilise pä- ritolugä esimees. See on vähe.
Ta soovitas, et. etnilised eru-
jälgiks - teravält Kanada poliiti- -na päritoluga ajaloolane Yuri --Shymko, kellel on suuri teeneid
-mapaistvaid isikuid, kes oleks .. gruppide vahel ja-N. Liidu dissi-
ki - dis ja temale peaks kuuluma et- - ral hääled lähevad laiali omava- " niliste rahvusgruppide hääled. - hel-võistleväte kandidaatide va- .
hel ja esinduskotta pääseb keegi e lausiga.
oaasid
kolmas, kes etniliste rahvusgrup-
ole. Kõneleja tõi esile, et möödu- misel etnilised rahvusgrupid val- toetasid Art
Eggletoni kandidatuuri i ia temast:
jahvus N
TOETUS YURI SHYMKO' LE
J. -Grvssi sõnavõtule järgnes elav. mõttevahetus, kas rahvus-
aaa ona aananenanaauaraviravauakanatananõraausiauau i
Rahvusgruppide | taotluste piirides- .
omalt poolt tõi ette, et: Kanadas
nendest — Multicultural Adviso-
Praktilise' ettep anekuna Meie Elu“ kaastööline märkis, et käes- olevatel Ontario parlamendi vali- mistel; 19. märtsil, kandideerib. - silmapaistvate võimetega ukrai-
koostöö. arendamisel . etniliste dentide õiguste kaitsmisel. Ta
väärib kohta Ontario parlamen-
SUDUDISUHUHUDUAUDUDUGHDÜONDUBILGN LU SNSUBUSAULUSUSULUSNSUBIBILUGUAUDUDUDUBIBUALDIKETI
Seda ettepanekut kviteeriti ap-
>
= SUBINISKBUJIU
ÄIDAKU. HEAD TAHET
i k USA välisminister Alexander Haig -ütles, et. Ronäid Reagani ja: Brezhne- vi, kokkusaamine ei saa toimuda en-
ne kui venelased on näidanud head “tahet rahvusvahelise pinevuse lõpeta»
miseks. :
X Poola kommunistlik valitsus esi- das. rahvusvahelisele. pangale palve 3,5 miljardi dollarilise laenu saami- - seks. Panganduse eriteadlased arva- vad, et Poola vajab käesoleval aastal: -.umbes 10 miljardit dollarit laenu, et 4 katta jooksvaid vajadusi ja maksta seniste laenude intresse. ' mas võlgneb . Poola lääneriikidele “praegu 25 kuni 30 miljardi dollarit.
kr Ameerika välisminister. Haig kin
nitas Salvadori. valitsusele ja Amee-
rika kodanikkudele, et R. Reagani . - valitsus ei poolda täielikku sõjaväe-.
list valitsust
valitsus seal koosneb .eraisikutest ja “ sõjaväelastest. USA saatis Salvadori ,
Salvadoris. Praegune
sõjaväelisi nõuandjaid, kelle peami- = ne ülesanne on õpetada võtteid sala-"
-jase relvade sisseveo lõpetamiseks.
% USA saatkonnale Salvadoris avati
“tuli möödasõitvast veomasinast tund-
matute isikute poolt. Keegi vigasta- |
' AeAste da ei saanud, | Kogusum: - 4 Kaks sakslast võtsid pantvangi
Heidelbergi pangadirektori perekon-
maga ja'sundisid neid külla kutsuma — teised - panga teenistujad koos pere: .
m kondadega. Kui kõik olid kohal hoiti
KÕIK ON IDAS ENDINE
“Komiunistliku partei 2%. kongress lõppes. Moskvas 3. märtsil, nii nagu
«=» - kõik eelmised kongressid — suure =. poolehoiu avaldamisega juhile ja -- kommunistliku Korra lõpmatu ülis-
tamisega.. | Kongress kestis 8 päeva. 5002 de: legaati” kuulas ja plaksutas. Nende - poolt ei tõstetud üles ühtegi küsi- ; - must-ega tehtud ühtegi paranduset- tepanekut "üheski KP presiidiumi
poolt vastuvõtmiseks esitatud kavas.
Koosoleku lõpul valiti iagasi akla-
-matsiooni korras president Brezhnev ' ja kogu tema 22 liikmeline poliitbü-
roo; See seisab koos KP vanast kaar: dliväest, ehk konservatiivsetest kom-
74 aastane, Rahutu - ning “kriitiline olukord”. , kommunistlikes maades näib olevat
Bellise” vähese abi“ andmine vä põhjuseks,
miks kedagi nooremast
- generatsioonist ei lubatud valida po- “Niitbüroo koosseisu. Vanem generat- -sioon nähtavasti . kardab, et noore- “mad võivad hakata tegema järeland-
misi, eriti töötava rahva nõudmiste- -Arvestades Brezhnevi ja kogu po- liitbüroo. koosseisu. kõrget -eluiga,
nende sooviks võib olla lõpetada oma
elupäevad rahus ning hoiduda sõja- listest avantüüridest, mis võiks val-
selles: süunas, -oli Brezhnevi poolt:
---kengressi avakõnes -avaldatud SOOV, / kohata isiklikult president Reagani -ning leida ühised alused rahu säilita- miseks maailmas. |
Selle. sooviga Brezhnev avas tee diplomaatilisteks läbirääkimisteks
ning. aja võitmiseks, mis võimaldab - rahvusvahelisel kommunismil. kriti-
seerida president Reagani poliitikat ning mõjustada maailma. rahvaste
avalikku arvamist sellisel määral, et president Reagan on "sunnitud oma: . - seisukohti revideerima ning oma po-- “ sitsoonidelt: tagasi tõmbuma Moskva kasuks nagu tegi seda president Ni- xon; USA. sõjalised jõud auga” välja Mi tuues Vietnamist. '
A NÕMMIK
aastaks. valiti skko | poolt tagasi senine sekretär L. Brezh- - nev, kes on 74. aastat vana. 0
-kohnaliikmed määrati ”
- neid“pantvangidena ja. sunniti järg- - misel hommikul: avama panga raha: - kapp, mis sisaldas. 1,3 miljoni dolla- ri-väärtuses Lääne-Saksa raha. Ko- 5, naad olid pantvangis 28 isikut. “ % Puna-Hiina õlletarvidus on kasva- | nud viimase nelja aasta jooksul viie-
kordseks. Partei häälekandja tunneb
muret, et tarviduse edaspidise tõusu -
korral ei suudeta tarvitajaskonda ra- :
“hüldada. Millest see õllejänu tõus on tingitud, selle kohta ei anta. seletust.
Kk Prints Charles'i laulatus toimub
| Püha Pauluse kirikus 29. juülil. Vii- -maseaegsed kuninglikud laulatused
on olnud Westminster'i kirikus. Pü-
ha Pauluse ki riku kasutamiht sel
korral põhjendatakse sellega, et kirik
mahutab rohkem: osavõtjaid. Koosolek kulges endise korra koha- Ni
selt.
w. Nõukogude Liidu kommunistliku partei: sekretäriks järgmiseks viieks partei keskkomitee,
Partei häälekandja Pravda” tea
“tel said- kõrgendust L: Brezhnevi |
poeg ja väimees, Partei bossi pere- / kõikvõimsa keskkomitee liikmeteks. Lääneriiki- de: poliitiliste vaatlejate arvates on
nende” 'kõrgetele kohtadele määrami-
sega.:mööda mindud tavalisest moo- dusest, kus partei bossid edutavad oma sugulasi ,,soojadele“ kuid välja-
“paistmatutele ametikohtadele. -% USA välisminister Alexander Haig =
teeb aprillis ametliku külaskäigu Lä-. | his-Ida riikidesse. Tema poolt külas- , tatavate riikide hulka kuuluvad Egip-
AUS, Jordan ja Saudi Araabia. : XK Teksases toimus 10 aasta vanuse poisi poolt relvaga Tööv kõhalikus
- -maiusainete kaupluses. Noor röövel landada aatomsõja.. Esimene samm
pai saagiks $50.—, möödunud nädalal ew Yorgis röövis 9-aastane $185.—. y% Kreeka pealinna Ateena ümbrus:
' kennas toimus maavärisemine, mis; -hävitas sadu ajaloolise väärtusega: ehitusi. Inimõnnetusi ei olnud, kuna elanikkond viibis enamikus väljas, “sest see oli juba teistkordne maavä- ring lühikese aja kestel, |
sesgeseaeeseeeeeeaeeeeeoolt
- ELEKTRIK =
Sissesended, "uuendused ja parandu- |
-sed elumajades või oitevõtetes. A
- > H ALL ING. Tel. 762: 9190. 0 Lic, E1044
a a
ep
7 4,
77
Pühapäeval asetleidnud ührülaste koosvi - Verder, J. Vaikla, S. Verder, €. Kipper, Sepa, A. Summa, 3. Laanes, B. Vomm, L “Pilvet,
"
f
- Virulaste. koosviibimisel suutis Tar- tu College'i -saal vaevalt mahutada Hgi kolmesajäni ulatavat peoliste pe -ret. Nagu 3. Laanes oma avasõnas
tähendas, on virulased ametlikult al 1 organiseerihnata. Sellest hoolima- ja nad tegutsevad põhimõttel - — kui.
KN üritus On teostamise väärt, pannakse
ühiselt käed külge, igaüks: oma või- -mete: kohaselt.
- Pikemalt peatus kõneleja virulaste keele omapärasuste ja murrakute “erinevuse: JUUTES. tuues näiteid ning. “kutsudes: kuulajaskonnas esile. naeru» - purskeid. |
KEMPLEJAD Td - - Muidugi ei. uudunud Virumaal ka
s kemplejad, eriti, kui ajad olid rahu-
- Jikumad. Ülemaaliselt: said kuulsaks
- Veneverevalla. kaks veskiomanikku. ;
- Torontos ei leidii vist ühtegi orga-. “Aurujõul. töötava veski omanik väi. ' nisatsiooni kus poleks virulasi. Viru- : tis, et tema veski suudab: jahvatada “lased võtsid osa ,Killamängude“ pi- .35 puuda teri tunnis, Vesiveski oma-
TT hastslst ja teevad seda ka.eelole- - val suvel ,Killamängud-81“ puhul. Kõnelõja äv aldas headnteelt, et koos-.
nik aga-kahtles selles. ning pantis
oma: veski kihlveo kindlustuseks. Ta kaotas kihlveo . ja sellega ka veski.
* viibijate keskel leidus. arvukalt noo-. Algas pikk kohtuprotsess, mille lõpe-
m ri, mis kinnitab usku, et Eesti rahvas -ei kao. Et noored on Virumaast saa- A
| nüd ettekujutuse vast ainult vanema- te seletustest: «Virumaa ON - praegu A kodumaa külastajatele sUUres OSAS suletud), andis kõneleja! pikema kir-. jelduse Virumäast, ta maapõuevara: “dest, põlevkivilademetest, maakonna | geograafilisest asendist, keele omapä- - rast jä murrakütest. Šuür osa Viru- “maast: On: “rööv-kaevanduste. poolt - võõramaiste tööliste abiga saastatud:
ning palju asulaid on võõraste pöolt ° Tervitusele järgnesid Elna Libe | ümberrahvustatud, a, Oma. geograafili- esitusel, C. Kipperi klaverisaatel: Me- - -se-asendi tõttu — oomelähe ja Peip-. ta Pruuli —. ,On see. laul“ (Salme
si vahel; on Virumaa olnud aknaks. | “Idale ja ukseks Läänele, mille kaudu. on üks püüdnud sisse teine välja = -marssida - — teel röövides, põletades: ja tappes. Sageli on Virumaa ajaloo - kesiel olnud inimtühi kuid ometigi °
tas vÕÕTAS võim, võttes ära mõlemad veskid. °
“Lõpuks luges ; Laanes eite koos-
viibimisele- saabunud kirjaliku tervi-" Viru. Maavanemält ” Karl “Erenurmelt: Rootsist, kes pike- mas kirjas kutsub kõiki kaasaaitama | meie kodumaa rahva vabadusvõitlu- sele; »et see jälle vaba rahvana saaks - “teiste vabade rahvaste kõrval elada Ni
-tuse: viimaselt
“õnnelikult oma isademaal"; |
Ekbaumi sõnad) ja E. Saaki seatud A
KA ,
Helisev lein“.
A. Sepa lühikeses selgesõnalises ja ,võolavas. kõnes meenutas, et Kalevi- poja autor F.-R. Kreutzwald on Sün-
| jälle toibunud ning loodetavasti 1õ- dinud Virumaal: ja paljud tema. poolt , Kogutud. Kalevipoja muistendid pž rinevad Virumaalt. Virumaa on. kuu |
> peb-ka praegune orjaöö Virumaa väl- . A jadel"!
Ktteia
Põhja-Ameerika mandril Õn pea-aegu. iga vites töötaja kas otse- selt või kaudselt seotud autotööstusega. Iga ülemeremaal toodetud - -auto ostmine tähendab vähem tööd Kanada tööpõllul ja raskusi - tuste keskusi kollitab. praegu töö- | - puudus, mis sai, alguse kütteaine kriisist. Kui aastaid tagasi keegi
| 2 soovis osta väiksemat autot, siis oli igati õigustatud importeeritud -atto ostmine, sest Põhja-Ameerika autofirmad ei valmistanud eko- - moomseid masinaid, Nüüd on see olukord muutunud. Rikkalikus a - valikus on saäda igasuguseid ekonoomseid väikeautosid, mis val:
“riigi majandüses.: Kõiki autotöös
mistatud siin mandril.
Et töökriisi põhjustavatele teguri: tele tähelepanu juhtida autotööstu-
“ses ja mujal, otsustas General Mo-.
“tors korraldada etnilisele ajakirjan-. - duse esindajatele. tööstusega tutvu- NA
-mise Oshawas..
See oli esmakordne juhus, kus au-,
”Aötööstuse- »giant" andis tunnustuse
- etnilise ajakirjanduse tähtsusele, mi: “da eriti veel: suurendas: General Mo- -
- torsi uue presidendi James. R. Rine- ” hart'i iga kohtümine, ning tema päe-
- vakohane sõnavõtt, "mida algas saksa -
, keeles. Vastuvõtul: olid esindatud kõi-
- kide rahvuste esindajad, kes tööta-
“nult ühte -või -kahte:. .tors'i ajalugu ülatab tagasi aastasse 1867, kui Robert McLaughlini:. firma” ehitas Tyrenes esimese vankri. 1876. McLaughlin Carriage, Company | kolis . Oshawasse ja kunagisest tagasihoid- 0 Jikust algusest on saanud üks suuri- -
vad General Motors'is: Eestlasi esin-
das insener: Ilo Robi North Plant'i - kujündusosakonnast,
- töötanud 2 aastat.
kes on GM” s
-semäks opereerimiseks. Selle asemel, et mitmeid mudeleid valmistada. sa: mas väbrikus; valmistatakse nüüd ai- General. Mo-
matest tööstustest. Kanadas. 1908 aas: tal- Sam McLaughlin ostis Mudel F 2 tsilindrilise Buick'i $1650 eest ja sai “sellest idee autode. tegemiseks. Asu- :
tati McLaughlin Motor. Car Compa-: “ny, millest hiljem 1918 sai Chevrolet «Motor Car Comyiany jan nii sündis Ge- Ji
MAA i ru A A
ibimisel esinejad, kavandajad ja korraldajad. Vasakult: E Elna Libe, M. Põldma, V.- Purga, Ants Vomm, L. Saärniit, A. J: Terts, A, Tamm ja E H. «Hallik. Foto —0. Häaimer
- lus ka oniä Viru valgega" ja kes ei “tunneks kodumaal »Rakvere raibet“, “Iisas kõneleja naljatoonis. | ---Rahvärõivais Linda Saarniidu dek: i Jamatsioon (deklamaatori - omaloo- | ming) sai teenitult koosviibijate tun | hustava. aplausi. M
J. Vihma . tervitas koosviibijaid T kõikide. maakondade esindajate ni. - mel ja kutsus kõiki. virulasi jälle ühi: -- selt eeloleval suvel: »Killamängud- 81 pidustusi, korraldama.
ki NELJAPÄEVAL, 1 19. SMARTI = - THURSDAY, MARCH 1 M
Toronto = / (4 16) 3602-1511
- That'sallit costs to go back. -Lookup relatives. > 0 — Shake hands with old hierids.
Some samples. M KANNA
EI Visit Stockholm, Helsinki and Turku - or just. 5547 plus airfare. That price gives you all your
-|hotel accommodation, all your travel between
“ Ithe aties, breakfasts, sightseeing trips, many
| nights,
Ni meals, sauna and m more. 12 12 days;
Andres, Tamm ja. Erik. Verder | (esi- | A
; mene ise “kitarril saates). esitasid paar. Kukerpilli loodud laulu. ning hiljem veel Ma tahaksin kodus: ol- la“, millele järeles "bravuurne . pViru- laste tants“. Aplausi vaigistamiseks tuli anda lisapala.
| ,VIRULASTE SEGAKOOR"
-Ei puudunud muidugi : ka Virulaš- - te segakoor“, esitades E. Purje sea- ' tud »Virumaa. valsi“. Akordionil saa-- tis koori E. Purje. Laulu -sõnad on - loonud Elna Libe. Aplaus. oli müri. -Sev: |
“Hästi korraläatud “iseteenindav
| kü Im. laud“, valmistatud V. Purga . | poolt, teenis. koosviibijate tõsise kii” tusexJaan Terts baarimehena" “kallas : millel
mõlema käega “»söögialust“, puudus | tavaline kibe (raha) maitse, sest oli tasuta. Koosviibimise kavan-
-“damine ja korraldamise eeltööd al-. " gasid juba mitme kuu eest ja eeltöö -de ning läbiviimise raske koorem la: - SUS peamiselt Elna Libe, A. Sepa, J- | Laanese, H Valteri” ja. V. Purga õlga" del. 7 |
väga
| kuus ,,J-cars“, hakatakse = - tootma
| cars“ on natuke väik
kui kuulsad 0, | cars”, |
meral Motors of Canada. Sam Me i | Laughlin oli firma. presidendiks kuni. 1943-ja Chairman of Board kuni SUT-
mani 1972.
US MILJONIT AUTOT AA
GM uued Ker cars" OM | - populaarsed, N Neile. järgneb mai: mida
ülemaailmselt, KA
2656 Danforth Ave., Toronto - 1416) 690; 4922 |
sema mootoriga ja lt veelgi Õkonoamaees-
(ts true Finnair 5 7 to 90 day round trip airfare A from Montreal to either Helsinki or sinholm lis just 5740. From Toronto just $806.
-Seelthe-children you haven't seen net E | - AncFeven atthat low $740 price, you'll. pe To / treated just like a regular Finnair passenger = T+ Tget all of the famous Finnair DC 10 ON- board 0 x“ hospitality.
ESTTEEKEOIKEE
| For just 8259 we 1 give you 8 3 days and 7 “ | -nights.i in Helsinki: your deluxe hotel, oreaklasts, a sauna, morning swims, sightseeing tour and =
more. Just. add your airfare from Canada. - Formore information call your trävel agent,
t OT Finnair.
All prices guoted per person, double occupäncy. Subject to change and government approval. i
XN
(M pH titt — —-|
iii JANA AARNA FESREUA s 21 447) KONAN 3
During June. July, and Aügust | Montreal/Helsinki - 5916. TorontolHelsinki 5982.
- Montreal (514) 282-1173
ee
Sgyirin Lid. Tours R.Travel Koho Intemational Travel | 191 Eglinton Ave. E., Suite A
418) 485; 2407.
Kaks väikest mannekeeni Tõronto Eesti Seltsi Lasteaia eeloleval -moenäitusel - e » Katrin Lepik ja Rachel Goodman,
1938 oli GM'i esimese miljoni auto ls
valmimise aasta 'ja läinud detsemb-
- >7i1 1980 tähistati 14 miljoni auto val- mimist. GM omab 7. osade valmista:
mise tööstust ja 5.-suurt sõidukite kokkupaneku: vabrikut, mis asuvad . Ontarios. ja Ouebecis. Oshawia, kust “kompanii sai alguse; on suurfirma .
Kanada peakorteriks. Oshawas väl-
-mistatakse Chevrolet, Pontiac, Mali: bu, LeMans ja. Monte Carlo autod. |
GM Oshawa patareide vabrikus val-
mib 77200 patareid päevas ja omab |] —. Kanada suurema plastikatootlemise --allosakonna: Oshawa 'GM tööstustes
USA jä Kanada vaheline -autole- ping avas piirid tööstusele ekohoom-
töötab 19000 töölist-teenistujat. To-
i rontös: Scarborough linnaosas väl-- ; mistatakse Chevrolet ja GMC. veoau-
'tod, kus leiab tööd 2300 inimest, St.
Cathärines'i is asuvad suured McKin-
KIA
“ non'i tööstused, kus toodetakse 2900 . mootorit päevas, välmistatakse pidu: =
reid, startereid, küünlaid ja bensiini-
pumpe. St. -Catharines'i is asub mil- “jon ruutjalane valukoda, kus valmis- :
tatakse mootori blokke. Windsoris
KE
GM: Kanada tööstustest. varustatakse
USA. osakondi paljude: osadega. 1980. “aastal. eksporteeriti. Kanadast 81000 sõidukit peamiselt Nenetsueelässe,
leiab tööd .2100 teenistujat ja Londo- nis 2800; Ouebeci tööstustes töötab . 4200. inimest ja peaaegu kõik asja- | -ajami ine toimub: prantsuse Keeles.
Lõuna- Aafrikasse Tshiilisse, Zaires-
K2 Eguadori ja Austraaliasse.
CAR” T TULEMAS
“Ülemaäilmselt. kuulus GM Cold i
Weather Development Centre asub: - Kapuskasingus, Ontarios, kus autode katsetamine toimub reaalses olukor-
ras ja väga: sageli temperatuur on:
40° C GM autode müümine toimub
kas. Pontiac/Buick/GMC või Chevro- Jet/ Oldsmobile äride kaudu. ja nende arV ulatub . 1100-le. 1980. mudeliaastal .
GM müüs Kanadas 451 276 sõiduau- tot ja- 158 587 veomasinat, MA |
- GM populaarsemaks autošeeriaks | “ on ekonoomsed ,,X-car”, millele Järg: -neb eeloleval kevadel J-car”, hakatakse tootma" ülemaailmselt. Kõige odavam auto on »Chevette“.
4
-Etpilise ajakirjandusele Korralda-
tud Oshawa tööstustega tutvumisest ja vastuvõtust võttis osa üle 75 .aja-
kirjanikku. Ajakirjanike küsimustele vastasid Jaudkonna koosseisus peale ..
«president James Rinehart'i, F. Fleck — Director of ,Engineerings 8 For-
ward Planning, -R. Colcomb — Vice.
President General Sales Manager, W. Harris — Director of Reliability, R.
Walter: — Vice President € General
Manufacturing. Manager. ja R. MW.
mida: “Inglismaal v
Waugh : — Vice President KS Finance
Manager.
- Einilisel ajakirjanduses on tähtis. osa täita, et paremaks. muuta Kana-
da majandust ja autotööstuse: rasket olukorda, mis meid kaudselt kõiki
puudutab. Ostame siin toodetuid au- tosid ja teisi tööstustooteid, sellega. kindlustame oma tööd ja- Kanada! majanduse paranemist.:
Kas tõesti
Jaapani tööliste heaolu: on tähtsam “kui meie tööliste 'oma?- Nende tööli- sed ja tööstus on riiklikult kaitstud. | Kes on. rännanud välismaalt, nendelt - võime küsida, palju. nägite meie'au- 4, Rootsis, Saksamaal, | Prantsusmaal? Võite ° ainult vastatal et peaaegu ühtegi, ehk
tosid. Jaapani
siis mõned vanad mudelid noorte käes. USA autoturust 27% langes im- porteeritud ' autodele, millest . iga
viiest. müüdud autost 4 kuulus. Jaa- pani tööstusele. USA valitsuse ringi- des-on kõne. all Jaapani autode müü-
'gi pidurdamine, et aidata oma töös- -
tust ja töölisi.
Eestlaste juures. On suure popu-” !
laarsuse saavutanud Paul Juttus Ho-
gan: Chev-Olds ja Rein. Koppel Ro-
berison Chev-Olds esindajatena. | oelna
autoõnnetuse tõttu. Ringi juhatus. loodab. kursuste see-
Kivi Travel A Tours
958 Broadview Avenue, Toronto | - (415) 466- 4813
Lasteaia moenäitus Toronto Eesti : Seltsi Lasteaia moe-
näitus “toimub pühapäeval, 29. märt-
saalis. KAA | -
See kujuneb. kindlasti huvitavaks
ja. mitmekesiseks. Enam kui pooled "lasteaia lastest — umbes 50, võtavad moeparaadist 08a. Riided on emade
või mõne teise suguläse poolt valmis-
enamasti = tänapäeva
Moenäitusel on lastevanemate
poolt kaetud kohvilaud. Puhastulu
läheb T.E.S. Lasteaia toetuseks, 1 Kõik on 1 teretulnud! -
f ;
Niplispitsi
- valmistamise.
kursused.
Eesti Etnograafilise Ringi : kevad: perioodi töö algas niplispitsi” põimi-
-mise kursusega 5. märtsil Eesti Ma-
jas. Õpetajaks on hollandianna Frie-
-da Huibrechtse, kes on Torontos ja ka Kanadas pitsikudujate organisal-
siooni liige ja õpe:aja. Kursusest võ-
tab osa 14 nobedate näppudega daa-
ning esimese õhtu ettenähtud 2
| tundi venisid enamaks. kui kolm. - Kursus toimub igal neljapäeva õhtul,
kokku 10 näd: alat.
Niplispits on väga tähtis eesti rah-
varõivaste välmistamisel, kuna ena; mus käistealaseid pitse on-niplispit- sid, samuti pitsid, mis kraeääri kau:
nistavad. Seninii on '"ülikondade val-
*mistajad kasutanud poepitsi niplis-
pitsi, valmistamise oskuse puudusel.
“Aastaid “tagasi alustas Etnograafi- |
line Ring niplispitsi kursusega tun tud õpetaja Emilie Eero juhatamisel, kelle poolt põimitud kaunid kardi- nad ilustasid Eesti presidendi suve-
residentsi Oru lossi aknaid. Kahjuks
jäi "tookordne kursus pooleli õpetaja Etnograafilise
kordset edukat kulgemist ja sellega
senise lünga kadumist.
' - 0 A , paas
“EKSITUS PILDIALEKIRJAS
- Meie Elus“ nr. 9 toodud Täiendus:
kooli omaloomingu-õhtü pildi allkir- - jas on juhtunud eksitus nimega. Viiu- Jit mängib Desiree Medri, mitte Imbi
“Medri. Palume eksitust lahkesti va- - bandada.
Toim.
A s
sil - kell 2.30. pl. Eesti Maja Suures. 7
tatud ja hõlmavad kõike liike mis lapsed võivad kanda, alates hommi- kumantlitest kuni peoriieteni. Riided | peegeldavad -moodi aga esitatakse - ka rahvarii- deid. |
eaja moe.” 29. märt- .
ja suures
|itavaks = ui pooled. ), võtavad -
n- emade
plt valmis-: liike mis i PS: hommi- 0
ni, Riided
tänapäeva: -Tahvarii- %
E vanemate
Puhastulu seks. Kõ iK
ngi kevad: itsi põimi-
"Eesti Ma-
janna Frie- orontos: ja. |
- organisat-
irsusest VÕ-. tudega daa: - tenähtud 20
kui -kolm
äeva õhtul, K
S eesti rah: "küna ena:
n niplispit- aeääri kau-. ondade val- itsi niplis»
puudusel.
| Etnograafi- M
susega tun: juhatamisel,
kunid kardi- idendi. SÜve- td, Kahjüks oleli õpetaja
tnograafilise
ursuste See- |
st ja sellega
KIRJAS.
ud Täiendus. -
i pildi allkir-
nimega. Viiu-.
1 mitte Imbi
lahkesti va- i
° Toim:
N nisteeriumi”,
. juhtivate isikutega. Mõlematest kooS: - “olekutest võtsid- osa | eestlaste poolt EKN esimees L. Leivat ja rahvuskul: “
me miljoni dollari määramist. -lutuste sisuks..ei- tarvitse olla ainult valitsuse eriprogrammidega : tütvus- tamine, vaid need võivad. käsitada ka - -Aeisi küsimusi, — tusse värbamist.
- nende tegevust on poliitilise, mitte parteipoliitilise iseloomuga. Ka
“ Klaverikünstnik Tiiu Haamer mängib pühapäeval. kontserdil. Ta 7 lõpetas Torõnto Ülikooli Muusikaosakonna BA. kraadiga ja saavu- - tas magistrikraadi: Rochesteri ülikoolis. Eastman School of Music “juures, Praegu-on ta doktori kandidaat Michigani 1 ülikoolis Ann Ar: -boris õppides üngari pianisti Gyorgy: Sandori meisterklassis. Ees- olev kontsert on Tiiu Haameri doktorikraadi saavutamiseks kunst,
i nikkude klassis obligatooriie. -
v
süsi esinda)
- kokku: min. Jim Fleming' ga A
Balti Õhtu puhul oli Balti keskor:
or ” ganisatsioonide esindajall “Ottawas - kokkusaamised . m itmekultuurilisuse
ministri Jim Fleming'iga “ja välismi- Ida-Euroopa - osakonna. ..
tuuri esimes Avo Kittask, lätlast
ki poolt Läti Liidu: esimees T. Kron: bergs ja dr: L. Lukss leedulaste poolt -
Leedu Ühiskonna esimees ad. Joana.
| Kuras ja pr. Meiklejohn. ,
“ Mitmekultuurilisuse. “minister kõ -neles: kokkusaamisel pikemalt etnili- . se pressi toetamisest valitsuse kuulu- '
tuste kaudu. Min, J. Fleming on üht- - lasi valitsuse «kogu. kuulutuste prog- - -räammi korraldaja. Mitmekultuursu: se: ministeerium on lõpetanud SUU- “remä UUrIMUSE : etnilise ajakirjandu- “se. valitsuse kuulutustega töetamise
küsimuses -ja ministeri-saab-aru, et
- etniline ajakirjandus vajab toetust..
Selleks otstarbeks on näha: ette mit: Kuu-
näit. sõjaväeteenis-
Toetuste (;grantide") okas: märkis
, «minister, et balti ühiskonnad on Ol: --nud väga tagasihoidlikud. toetuste ”
nõudmistel “nende kultuurilistele .
äi programmidele. Nad: võiksid joetuste . küsimuses. aktiivsemad : olla. Min. J.
- Fleming toetab -mõtet, et etnilised
-keskorganisatsioonid saavad maksu-:.
vabade toetuste numbri, kuigi osa kuid
mitteinkorporeeritud keskorganisal» ;
-sioonid võiksid seda õigust nõuda.
KK TOETUS ESTOLE
Li -Leivat tõstis üles > eelolevatele
E Eesti Päevadele toetuse saamise ° kü-- “simuse. “Minister leidis, et see. peaks.
olema võimalik. A, Kittask võttis
- üles Tõlkefondi toetamise. Vastuseks oli, et see. peaks: olema võimalik, “kui teose autor on Kanadast, teos on kit- jastatud Kanadas ja “sellesi käsitatak:
se teatud määral ka elu Kanadas. Välismiinisteeriumis võtsid okku-
“> saamisest osa. Nõukogude Liidu laüd- konna juhataja Paul Chapin, Madrii-
di könverentsi küsimuste koordinee:
rija Gilles Breton ja UN'i. sotsiaal-,
inimõiguste ja: “dekoloniseerimise ko-
misjoni. referent: Verona. Edelstein: Madriidi konverentsi “küsimustes in:
formeeriti, et Kanada: esindaja on.
"möödunud, aasta. lõpul | Madriidis kõ- nelenud ,
rahvaste. enesemääramise
” Vastavalt “trükikoja tehnilis tele mõuetele” palume : -käsi- kirjad ,Meie Elu” toimetu- sele - saata: masinkirjas Ja võimalikult varakult enne » Jehe ilmumist.
küsimusest ja nimetanud otseselt kä Balti riike. Venelaste. esindaja On. -seejärele küsinud. -mürgiselt. Kanada - delegatsiooni liikmelt, et kas Kana- da tahab: hakata Venemaad lammu- tama. MM
--UN-iš on lääneriigid saavutanud, et ' sotsiaalkomisjonis moodustati vähe-
'muste (minoriteetide) alamkomisjon. |:
"See alamkomisjon, kuhu ei kuulu üh- tegi Ida-Euroopa kommunistlikku:
riiki, esitab: käesoleval aastal esimest: ; - korda oma aruande. Komisjoni esi- AA
— meheks on -Hollandi esindaja. A
(KONSULITE. KÜSIMUS / Koosolekul oli kõrie all ka Balti rii-
A
19: MARTSIL — THURSDAY, MARCH 19
KT TTT DETA
kide konsulite diplomaatiliste, esin. A
duste. nimekirja võtmine: Vastati, et "see küsimus on praegu aktiivselt sel-
-gitamisel. Ühtlasi. 'märkisid välismi-
nisteeriumi esindajad, et pärast igat
Balti Õhtut. saab välisministeerium: N
Vene saatkonnalt - protesti Balti Õh- "tu pärast,
vastu.
- migtatsiooniministeeriumi. “nõusolek
olemas jä Mart Nikluse väljanõudmi- | ne on. esitatud Moskvale. Mart Niklu-
"se-äsja tahetakse ka veel. Madriidi / konverentsil esile tuua.
“Koosolekul küsiti, kas Kanada vai
litsuse senine nn. vaikne diplomaatia "annab tulemusi. Vastati, et see on
-ametliku : asjaajamise taktika küsi-
“mus. See aga €i tähenda seda, et tõa-.. tud küsimustest huvitatud ringkon-
nad. €l peaks Oma seisukohti esile”
-toöma nii valjult kui võimalik,
; ° TANUAVALDUS. |
AK
/ Aväldan käesolevaga oma, südamli- |
ku tänu eesti kõgudustele, organisat-
“siöonidele ja üksikisikutele Kanadas, USA-s; Brasiilias, Austraalias, Root- osis ning Kodu-Eestis, kes mind ja
mu kaksikõde Ilset dervitasid: ja õn- nitlesid me 60-a. sünnipäeva . hul
“ti Baptisti Kogudusele ja külalistele, “kelikunstnik Maaja Roosile ning dr. - Evald. Männile, 8. märtsi vaimuliku: - kontšerdi NING: koosviibimise korral» --damise- sisustamise eest Kunstide Keskusele : mu helitööde: “fondi loomise eest. Meeleldi suruk- - sin kõikide õnnitlejate ning neridest >
üritustest osavõtnute kätt, sest “hin-/ --dan kõrgelt. teid tähelepanu, toetust. “ning siirast. sõprust. Õnnistan teid Is:
.sanda nimel eestlasena: ning kaasrän- --durina teel. igavese ja täiusliku ilu linna poole:
“KALJO RAID --Torontos 11. märtsil 1981 °
- Mart Nikluse “küsimuses on A EKN pooli esitatud väljanõudmisele im
ja Eesti ;
-protesteerides Kanada i »ametiisikute neil õhtuil esinemise.
aa A - c T ha ESATSS TAST EXENENIOSTUSENSETARELELETETE KIE EHEEE LIKE LEISEL TEST
olla, el te sü sün
SAETELKATESLIUILEISEKEUES OKLETMESEUTUEKRIMEEEEKEE
KERTETITSEKSESEIEKSUOCEEET ETK TTETAISIKTII
ündisite mada,
olla mitte, aga siin te elate, = teie ise või teie viva oma 8 vpaigaks Kanada as k ja rahvas on ja mis >
e ja võimaluste mad
st kõiki a
S, kes tervitab =
hvaid vaatamata
le, usulisele ja
ku tuuril ise le
t
3 Seepärast olem
Hondurable Jun Fleming . Minister of Siate .Multicuituralism -
vuluvusele.
16 me kanada used.
KHESESETE ratas
L honourable Jm Fleming Mrriistre dEtät / Multiculturalisme
, Ni A
KK TKTAT VHK TEKET KEKFAE ELE AEIEETSKA
a 0 van 60 enim onm MU JAA iiiutsamieekud JAA ueiiadainmatdhaeuiiimidiit
i
Toronto Eesti Segakoor esinemas ligi s nelises koosselsus Eesti Majas, mille lava on piiratud plaatidega kõlakoja akustikaks. el
"Toronto “Eesti Segakoori lõbus
äupäeva õhtu“! möödunud laupäeval vääris õigustatult seda nime. Oli. lau-.
päev, oli õhtu, oli lõbus ja rahvari:
kas. T.E. Maja suur saal oli täiskiilu-
“tud, Täiskiilutud olid ka kõik T.E.
“Mäja kõrvaltänavad, eriti hilinenud.
i aut uhtidele.. paljude lillede, kinkide, -telegray vi- = ojuhtidel
- de, kirjade ning suušõnaliste” õnne- soovidega: Eriline -tänu Toronto Ees- ;:
i
Peo eeskava oli rikkalik. ja a algas
varakult, enne, kui peokülalised ise.
“Oma lauluhääli jseada“ suutsid.
TES. esimees Viktor Rein oma Jür -hikeses tervituses tänas laulusõpru:
"rohkearvulise - kokkutuleku eest, mis
õhutab tulevikus suuremate ja part"
“mäfe ürituste - korraldamisele.
hääled kandsid ““,Eha“, -misi on maooride. koorijuhi Uno Kook'i seatult näis
Meta Pruuli loomingust... “, /
Järgnes duett Leida Järvi ja Harry “Lillioja poolt Jüri Mandre loomin:
tt »Nipernaadi teelahkmel“. Järgnevalt: TES: oma täies K005-
-seisus esitas kaks laulu: Tudor Vel“
- tik'u u ,Seal, kus Soaine lahe lained.
ja August Pruuli ,,Kodumaine ke. | vad“, Kestva applausi järele esitas koor lisapalana / »Nägemiseni” ; MIS
on Uno Kooki' poolt koorile seatud
K. A. Hermann'i ;,Kevade .marss'i järgi. Kõiki laule, peale ühe, saatis
- klaveril Uno Kook. Vilunud teadusta- | jana tegutses Helle-Mai Jõgi.
Tantsu vaheajäl koori liige Nelli
Tgav. esitas kaks: laulu, end ise ki - tapril saates,
-Tantsuks mängis; Gustavsohi or:
“kester Š-liikmelises heas koosseisus.
Võileibade eest. oli hoolitsenud osa.
. koöri naisliikmeid, ja loterii võitude laud: oli erakordselt. rikkalikult kae- Eeskava esimeses osas T.E.S. nais: ette - kaks» laulu: = rahvalaul gus, et T.E.S-il ei ole sel kevadel
2 > ette näha. iseseisvat kontserti Toron- koorile. Teiseks palaks oli »udised ,
tud. Koori esimehe sõnade kohaselt sel
tos. On lauldud kaasa mitmel koori- de. ühisesinemistel ja nüüd õpitakse
"hoolega Lääneranniku Eesti Päevade. laulupeo kava. Sinna lennatakse 237 24 juulil ja tagasi augusti alul. Kaa- - säsõitjaid umbes 70 lauljat. plüss pe- -rekonnaliikmed: Iseseisva köntserdi- =
ga. esinetakse. Vancouveris. Koori ni-
SENNSAAAESENA ASSASSIN A Foto — $. Preem:
Peolisi Segakoori Lõbusal laupäeva õhtul“. -Preem, Linda Kook, Oudi Kalm-Lillioja, koorijuht Uno Kook ja. eeskavalises osas esinenud Harry Lillioja.. KESA Foto - — $. Preem
mekirjas on. umbes 85 aktiivset laul: - Külaspea kävandi järgi : plastikplaati-
jat, mis on tõenäoselt kõikide aegade dest ja mis parandavad tunduvalt. :
kõrgeim.” > — | "-- akustikat, tekitades kõlakoja efekti. Uudsena võiks märkida Eesti Maja i ASAMA AAA
lava uut lage, mis -on ehitatud Enn 0 ASAAAAAAAAAAAAAAAAAAEe
Kd
- Vasakult — Silvia
* terblom (fotokunst), muusika. — dr,
tide väljaõpetamist, seminare, arute:
7 mine eesti
| Eesti “Rahvuskultuuri i Loohingu: päevad (Looming *81) toimuvad Seed: --riorul 23. —30, aug. See on ühenädala- “ne “kunstide : laager «täiskasvanuile: 0 (kohapeal korraldatakse lastesõim).
A Programmi juhid õn: “kirjandis — Ilmar Mikiver, kunst — Hans Wes:
Ai Roman: Toi, tants, — Toomas “Metsa: da, teater" — Riina Reinik ja Rudolf .
A e
Made ülesandeks < -Jelemise. vastu. Tegevus: hõlmab juh: -
i lu, loenguid ja rakendust.
- Loomingupäevade eesmärgid on:
TA, Eelduste ja vahendite kujunda-
“> Välis-Eestis. | 2. Sidemete soodustamine Joovalt
i tegutsevate eestlaste i vahel. elobaal
3, Kontakti pidamine -ülemaailm-
| K šel tasemel kaasaegsete. -künstifilo-. .
soofiatega ja nende rakendamisega. - 4. Eestluse huvide teenimine. eesti > e loominguga. (Näiteks eesti päeva- "deks valmisolek “ehk laste. juturaa-. "matu kirjutamine. in tupustamire) ;
E »siiani on välja: kujunenud: .
“MÜUSIKA. Dr. Roman Toi 5 ton
Ni servatooriumi õppejõud” Torontos. —- - kompositsioon ja dirigeerimine) de-
-monstreerib muusika -loomist konk- : --reetseteks ülesanneteks. (näiteks ko- t
“ õhapeal loodud luuletusele viisikirju-
-. tamine ja Toomas Metsala poolt 100: . --dud-uuele rahvatanitsule sobiva müu- “ sika loomine). Dr. Toi on inviteeri- k
nud. heliloojaid (näiteks . dr. Taavo
>. Virkhaus) ja projekteeritud on näda-
Ja pikkune koorijühatamise kursus.
K “Arutletakse keelelisi raskusi muusi- Ti kalises rakenduses. / :
A “TEATER. Riina Reinik ja Rudolt - “Lipp (auhinnatud nii lavastajatena .. “kui “näitlejatena) arendavad: eesti
kajuhina kaasa. | Kõneleb lavakunstist. ja kostüümi- A
M n kasvatada “huvi eesti kultuuri mõistmise, ja vil-
tantsu.
-- mise kaudu. i dinatsioon muusikaga ja lavaliste nõuetega. 4. “Rahvatäntsu ja rahva*
Ti ina. "Lipp. Leppik
"dest. KS
KIRJANDUS. Ilmar Mikiver on par M IN i jutud juhendajaks, aga programm €i TAA ole veel selgunud. Ajakirjanduse ak- — “tiivne-osavõtt on võimalik. Kunsti —* / - teatri--muusika jne: kriitika. kirjuta- e - mise õpetus aitaks täita üht lünka 4 “meid ühiskonnas: Prof. Vello Salo on ANA SA keeleline. nõuandja: | |
“KUNST. Hans. Westerblom: tegut-
seb- fotokunstiga. Õpetab valguspilti- | de programmide kokkuseadmist (pil- |: . --di võtmine, ilmutamine, järjekorda. 4 seadmine ja. heli lisamine). Eesti or--
- »ganisatsioonid saaksid selle. oskusega 4 --tutvustada oma tegevust: väiksemate: | M
-le eesti: ühiskondadele ja ka müülas-
iseks 20 kultuuri arendarii - tele,
. Kuna Maarjamaa kirjastusest il s
- mus nüüd »Välis-Eesti kunstnikke“: - - (leksikon), siis tuleb dr. Olga Berend- senvandma ülevaadet eestlaste kuns-
tilistest saavutustest. Välis-Eesti.
| “TANTS. Toomas: Metsala idee on arusaamise "süvendamine “ tantsust.
kui kunstist nöorte: eesti kunstihuvi- : Tiste juures. Selleks. siis: 1. Noorte ° ettevalmistus
s kursus, eateemade a:ä tants ana- > | - Programmide šisu- nii kuidas. see Pt ga: 4) u
instruktorite |
lüüs; b) õpetamistehnika, c) intei-
| pretatsioon, 2. Praktiline loomingu o
seminar; eneseväljendus tantsuliiku- .-Tantsuliikumise koor--:
“kunsti kasutamisvõimaluste arenda- "mine : lavalisteks. esinemisteks- 5. Masslavastuse . filosoofia, koreograa- fa ja organiseerimine.
da.) Ööbimine toimub kas eratelki-
ESISE:
7 Laske Jsoleeridi
Ku Kall
a oma maja son eest
Insulatlon. Prograin'i" alusel = (EH IP. i N INSULATION ks... i £ SMAPANY “Lk EN “ asjatundlik tsoleerimine
- Klaasvilla puhumisega..
Ne - Pööningu v ventilaatorid.
-Torontost 23, 2 24. ja 25, jas Kestvus 4 või õi 2 nädalat. - / | Registreerida kuni. 25. märtsini. MANNA
- KIWI TRAVEL (5 TOURS
TTSS ETS
The Canadian Home =
03 SEE alata ESE Esa
i Juurdeehitus Vancouveri kirikule
“VANCOUVER OLE) — - Eesti Ko
rikufond Vancouveris pidas peakoos- - oleku 15. veebr. Meie Kodu” aulas.
Kohal oli üle:50 liikme.»
Esimehe V. Weernehe aruandest selgus, et fondi tegevus oli olnd edu: - kas. Uuendusi ja. parandusi oli teh- : - tud 34000 piirides. -Kassa aruande esitas laekur 1. Valgre, näidates,” et sissetulekud ja. väljaminekud on ta-- sakaalus 824,035.47..
Valimiistele tulid Fondi Nõukogu “liikmed J. Eilau, K. Pae, E. Peolaan' ja F. Mihtla, kes valiti tagasi. ühel : häälel. Surma: läbi lahkunud Fondi. ' Nõukogu liikme Toivö Laanemäe
KE - asemele valiti T. Wesik.
> Peakoosolek. kinnitas Peetri kogu- duse SOOVI ehitada käärkamber koos
imposantsest. Eesti. ajaloost on räägi».
“Laagri arstiks tuleb är. Arvo Kuld, - juriidiline nõuandja on Andres Olvet, ja graafiline. kujundus on arhitekt = Vello Voogjärve poolt... Praegu kor- KA raldavad laagri tegevust. Ilo ja Mall: => -Puhm, Lilian Puust, Andres Raud- sepp, Juta Silmberg jt. Toitlustami- a "ne on'Magda Mälbergi hooleks. (Osa- :
“võtjaid: saab vastu võtta umbes: sa: i (Belgia,
Ingliskeelsest Eesti ajaloost senini ilmunud | oi kö idet. KS Vi jmase osa käsikir
RIKAS - viimistlemisel
- Professor Võõbuse ingliskeelsest <
tud juba aastaid — esimene köide il-
mus 1969 — kuid selle kättesaadavus
Kuu olnud halvasti korraldatud ja in- formatsioon lünklik. Kuna. viis -köi-
Aet on juba ilmunud ja ka. ülejäänud
-- kolme valmimine pole enam mägede i -taga, siis: “tooksime allpool kokkuvõt- ;
Jikult teose iseloomustuse ja | tellimi- ,
e juhised. OMA
A
“Professor Arthür Võõbuse. põhja:
panev Eesti kultuuriajaloo uurimus: /, Studies in-the. History of the Esto: -nian People" on üks tema «eitsmest-
- kümnest ilmunud teaduslikust raa-- matust. Võõbuse töö on. tunnustust leidnud kolme , välismaise "akadeemia Pariisi ja Iraaki) liikmeks
se poolt.
- kirja valmimisega, meist. vaevalt. aidata oleks. saanud.
Aga esimene “köide trükiti juba 1969. “a., ligi 12 aastat' tagasi. Suurem Tas- kus on olnud ja on praegugi majan- -duslikku läadi. Raamatud trükitakse = “Belgias, hea tehnilise tasemega trü- kikojas. Omal ajal oli see ka oda- vam,- kuid dolläri kursi langusega ja
- teari lavakunsti. “Nad "rakendavad oma” õppetööd tegeliku lavastusega . > eesti noörtega, et eesti lavakunst. «2 lelaks edasi meie: öma: rahva keeles. "Nendel on. kokkulepe dr. Toiga, et.
“des või barakkides. Informatsiooniks
kirjutada: "Cres: Scarboro, Ont. MIM 137, Cana- da; ehk h helistada (418). 162: 4394 õh-.
AA | see tuleb nende tööle vajaliku. muusi- tt |
Looming 81, 99:4 Hill
- Skulptor Armas Kuti
- Konservatismi märgid kärepäeva Eesti kirj anduses
“HELSINGI ME) — Praegu” on
“eesti - kirjanduses: pessimistlik -pe- gi riood, mille mõneks tunnuseks on alt-
- käemaksude ja. teise inimese äraka- ' "sutamise teemad. : Nende lähtekoha- na Võiks. pidada ajakirja Looming" “peatoimetaja Kalle Kurgi järgi, keda hiljuti intervjueeris "soome: kultuuri- - «>> toimetaja Oiva Luhtasela, Tallinnas, > -globaalset“-elu tsiviliseerumist” ning
- võõrdumist loodusest ja selle ekoloo-
= SOOME SKULPTOR. EESTI MAJAS
Möödunud. pühäpäeval. oli meie:
M > kunstihuvilistel nauditav näha. SOOME MS “tänapäeva üht nimekat: skulptori,
prof Armas Hutrit, kellelt väike ko: gu tema viimaseaja loomingust. oli-
«esitatud Eesti Maja väikeses säalis. -
--pilisest ühendusest. Need probleemid. “puudutavad. igaüht; sest ,,meie sstili- == seerume ebaisiklikult, meid standar- diseeritakse ja meie ei oska või-saa - olla: tervikud, eriti kui kultuuri. hu-- - maansed ja. inimlikud jooned < on kit- -sendunud“, AJA i
Kalle Kurg tõstab esile probleemi,
mida. Eestis on kasutanud. seal väga = hinnatud kirjanik, 60- aastane ,,kunin- = väga “huvitav. lugeda, kuid mida võib gätee“ otsija Jaan Kross: Eestlane. pole rahul linnaeluga, vaid otsib omi -
valimisega.
TEOS. KIN HS
külje.
a köitekojas, seitsmes” on trükkimi-
se ja. kaheksanda. käsikiri on prae- '
gu viimistlemisel; nagu professor üt- les paar. päeva, tagasi. - Nagu raamatu alapealkiri ütleb on
eriline rõhuasetus Eesti. ühiskondli- kul arengul ja seisundil, eriti usulise ja vaimse. elu, haridusala ja. kultuu-
ri valdkonrias. Ainekäsitluse , põhja- -Iikkusest saab 'aimu vaadeldes ajalist
kattumist eri köidetes. Esimene köi- de: ajaloo algusest kuni umbes 1500: a. Teine köide: aastad 1500 kuni 1650. Kolmas köide: aastad 1650 kuni 1880.
" Neljas. köide: aastad 1880 kuni 1917:
Viies. kõide:. 1917/18 — kõrgem hari- - dus, «teaduslik uurimistöö, äutonoo- mia ja “iseseisvuse. taotlused, Saksa. “iseseisvuse <mõtestus. Kuues köide käsitab Vabadussõda, | - ning: seitsmes ja kaheksas köide kir- -Jeldavad sellele järgnevat aega. Kesk: miselt umbes veerand -lehekülge on -šoonaluseid allikmaterjali viiteid ja üksikasjalikke. täpsustusi mida. on
okupatsioon;
- esimesel lugemisel ka vahele jätta. Kolm või neli: nimede registrit Taar:
--Usuteaduse - professor : Tartust peale ning praegu. sama Chi-- cag0S. õigel ajal Saksamaale pääse- des oli tal võimalik ja ettenägelik- - kust kaasa võtta. harukordselt palju KN , ajaloolist allikmaterjali. |
couveri eestlased | teost tellisid ja ka otsest toetust and- sid. (Varemini. oli küll ka tellijaid - ja ka tunduvaid annetajaid, kuid mit-
/ Toronto Eesti Majas — 4664813. |
kuid: siin keegi
vahepeal hullumeelselt segased posti- “olud -on: olukorra muutnud. Trükiko-
da ei saa nüüd vahetada seeria üht |
suse pärast. Pikemat aega oldi nõia:: > ringis: “trükikoda ei. anna raamatut - kätte enne kui rahg peo peal. Ostja. “vei anna enne raha kui raamatuid - “Majandustikel põhjusil (o)41 teos: ETO saab. Vahepeal on JERVE Atlandi ki - mumas osade viisi; igas üle 200 Jehe- Välimus on: soliidne, sinine: : . kalingurköide. Senini on valmis-Viis kl kuues köide-on juba trükitud
| kean.
Asi hakkas vilkalt liikuma kui Van- suuremal arvul
te küllalt.) Sest. kurb kuigi lihtne -
fakt on see, et piiratud levikuga tea- » -duslikku teost saab välja anda vaid -mõne-fondi-toetuse abil — kui ei saa hinda ülikõrgeks kruvida. (Sajadolla-
rilised, 200-leheküljelised teaduslikud raamatud ei ole praegu. kuigi harul- dased.) Võib arvata, et praeguse trü-
“kikulu ja 900-lise. trükiarvu. juures - Võõbuse raamatu iga köite hind tul- - “ nuks hästi üle 40 dollari. Kokkuhoid '
-On saavutatud peamiselt sellega; €t
autor ja: perekond. on teinud tasuta
seda tööd mida kirjastaja ja levitaja
palgalised töölised peaksid tegema.
E ole näha a kellel teisel AAA " pleks olnud võimalik, või oleks veel - - võimalik, kokku saada vajalikku ak likmaterjali: Raamatu peatähtsus on - — dh -põhjalikkuses millega harukordne al- likmaterjal on- jäädvustatud loetä- vas kujus: Olgem tänulikud, et teose ilmumine on niigi kaugele jõudnud,
RASKUSED. | Esimene raskus muidugi ON käsi: A
kõrvalolevate : ruumidega, - umbes | 835, 000 väärtuses. i | Peakoosolekule järgnes Fondi Nõu-, kogu koosolek. Valimisele : tuli juha- “tus, mis valiti. tagasi “endises koos- seisus: esimees Valdeko Wee-
mees, “abiesimees — Harry Muld, kir-" jatoimetaja — Raimond Rannala, lii “ge — Evald Peolaan, kura senine kas- a , sapidaja Ivi Valge soovis minna puh- - kusele, siis tema asemele valiti Luise
- Kibuvits.
Lembit Joselin võitis
- maleturniiri
“Lembit Joselin võitis Toronto Ees- ti Maleklubi - kiirmale turniiri (2x10
min.) Tororito Eesti Majas tähelepa-:
nu äratava. tagajärjega : võites kõik: - vastased saavutades 7 punkti. Teise-- - Je kohale-tuli V: Pikkand 6 punktiga jä kolmas oli J. Järve 412. punktiga. Maletamas olid H. Aavik, A. Loorits,
A Mustel, V. Puna; E. Sarnak, P.
“Smeelen'ja E. Talve.
Maria “Lember võitis
4 kuldmedalit | ja. - eriauhinna
Cambridze ujumisklubi. korraldu- | - sel toimusid. 6., 7. ja 8. märtsil Cam- bridges,. Ontarios, - suured. ujumise
võistlused 23 klubi. ja üle 400 ujuja osavõtul, kaasa arvatud 2 klubi New
Yorgi osariigist.
15: aastane eesti tädruk Maria Lem- NI
- bet, kes ujub Mar kham*Aguatit klu- bile,: võitis senior. tüdrukute. klassis - 4 kuld- ja'1 proksmedali. Ta tuli esi-
-meseks 200, 400, 800 m vabasstiilis ja . | -400'm: kompleks ujumises ja kolman: daks 200'm liblika stiilis, saavutades
“kokku 32. punkti, millega võitis eri-
“auhinna kui parim oma grupis.
30., 31. jaan; 1. veeb. toimunud ! On- tario klubide meistrivõistlu ustel, mis peeti Etobicoke' Olympiumis“, saa-
-vutas Maria Lember 1- Hõbemedali M
-200 m vaba stiilis ja 2 proksmedalit | 400 ja 800 m vaba stiilis, purustades - kõigil kolmel distantsil isiklikud ja
“klubi rekordid. 9, 10. ja-11. jaanuaril, Maikhami
- moodsas ujulas, sai:ta 3 kuldmedalit
400 ja 800 m vaba. stiilis ja 400 m - kompleks ujumises, 2 hõbemedalit 200 m' vaba- ja 209 m liblika stiilis ja 1 pronksmedali 100: m liblika stiilis. Ül tlasi võitis . Maria eriauhinna se- nior tüdrukute grupis ja: klubi: eri- auhinna kui paremale Markhami klu- bi ujujale.
- Järgmised = “ Maria Lemberile on , Eastern -Cana-
oda Championships“, millised toimu-
vad 20., 21., 22. märtsil Sherbrooki linnas, Ouebetis.
= Suusahoooeg - lõppenud
Hooaja viimane võistlus , murd-
“maasuusatamises toimus laup., 14.
pe F
aia ES
i
M JE js kri Ta “a s “e Stat A s
-,Meie Elu” nr, 14 (1622) 1981
šuuremad “võistlused n
Praegusel momendil on “olukord,
Klubi liikmed V: Puna ja V. Pik- kand võtsid osa 'Etobicoke Maleklubi . kiirmale (2X5. min.) turniirist, kus - võitjaks tuli John Rathusny: (6 Pp)! «heade tagajärgedega. V. Puna tuli kolmandale kohale 5 punktiga 7 või- malikust ja V. Pikkand oli neljas (4
p). T.E. “Mäleklubi tase on pidevalt. i
“tõusnud ja maletajate atv -on möÖÖ: . dunud aastatega võrreldes kasvanud.
kd T E. Maleklubi järgmine maleõhtu
on 26. märtsil kell. 7 p.1. Maletajad palutakse. täpselt kohale ilmuda.
" Hooaja viimane maleturniir toi-
mub 23. aprillil Toronto Eesti Ma-
ojas: Kõik on teretulnud. a KAA i — Aeg
ARUKASK IN
E
, MINGIT
| KOMPROMISSI =
t - KOMMUNISTIDEGA 8 OK Päts— 1918.
aaa =
selline, et. teose edukas lõpuleviimine A
on silmapiiril (mitte veel. peos!),
Jude võlg, mille eest tuleb protsente . ' maksta. Teiseks, tänapäeval ükski : kirjastus; veel vähem. eraisik, saab “ enesele lubada suurema kapitali kin:
-nipanemist ja suurt raamatute taga- vara lattu trükkida. Seepärast, aasta- °
-paäri pärast on teos: niisama kätte
kuid Võõbuse majal: lasub 'trükiku-
A HK INSURANCE. , AG GEN (Y LUD
2 8 Westmore Drive Suite 200.
märtsil Midlandis. Edukas hooaeg lõppes eesti suusatajatele võidukalt: võistlusklassis tuli 10 km-s. Robert . - Vellend esimeseks -ja vend Martin
teiseks. Noorte klassis tuli esikohale =
Allan Mägi. | / Robert ja Allan alustasid järgmisel päeval teekonda Yukonisse Põhja-
-Ameerika melstrivõistlustele.
- Suur veok kolimiseks.
KA KRULL
JA.
— WILCOX LAKE SAUNA
| PEREKONNA SAUN | 464 Sunset Beach Rd., P.0. Box 460 Oak Ridge, Ontarlo > LOG 120. |
Telefon 713- 0497 n ki ohan Krulli juhtimisel
e
i memo ema top Dan vip ava 0
- Euroopa kogemustega - rätsep õmbleb «meestele ja naistele
E a FKCNNAD — SS TOKAD
- «=MMANTLID - kvaliteet materjalid
OLD MILL TAILORS
; T Riverview Gardens (Bloor-Jane
1 Subway Stn) Toronto, ' Ont: M6S 44
Tel. 416/ 7169-9535
ja jet VE
Sta
25 sg FE
RE:
t
E KOA
- -Hutri: on põhiliselt realistliku põhi laadiga, mõneti võiks : kõrvutada te- eriti kui. - võrdlusalusena “vaadelda teostusi 100- “omadest (Koorti hirved ja. Hutri kit- - A n, 9 kui ka materjalilt ja. teostuselt.. 2 Momendil on. Hutri ulatuslikum. MA näitus ringreisil USA- -S, praegu Flori- / MK das ja sealt New Yorki ning edasi USA suurematesse. keskustesse. Nii võis E. Majas skulptor esitada. vaid, näidiskogu oma väiksemamõõtme: listest töödest, mis tal: kaasas. täien..
da meie Jaan: Koortiga,
- dusena New. Yorki.
--Mis näituse “ulatuselt (esitatud oli - “tosihavõrra). puudu: jäi, kattus mit- “mekordselt ulatusliku ja tehniliselt hea filmiga tema ateljeest Soomes, : -»milles üksikasjalikult. ja, selgitavalt: - töö valmimise menetlus. Eriti töö-16- : --pufaas - — pronksi valamine. Tavali- / selt see on tehniline töö ja soorita- -Hutril on aga”
(E oma suures ja täielikus: ateljees
pronksivalu seadeldis. Film käsitles A
“ühe. suure: skulptuuri "saamist, mis 0 oli- tellitud Kanadasse. Thünder Bay n . SOOME koloonia poolt. sinna: avalikku: | Sellega teostus. - siinsete. soomlaste mitmekordne mis- - SIOON —. "meenutades oma pärismaad, Soomet, kus skulptuur koduaias, par- - kides: ja platsidel. ning teisest kül-
, parki asetämiseks.
“jest esitada Soomet tema kõrgtaide: M > ühes saavutises. (Muide, majandusli-. | Mk kaasa ka Soome valitsus.) .
iga uus MEIE ELU" u" telija sita kas
sa sisukamale ajalehele, |
“juuri maalt,'sest linlasel neid ju pole. i »Kaleva“ veergudel tõdetakse, et of- “ simine pole. lahenduseks. "Hakatakse.
nimelt, kergesti nagu: ümberringi käi-
matu lõpus aitavad üles leida: vaja- “likku! informatsiooni, sest ilmselt el "saa kaheksaköitelist teost enam. vaa-"
-delda voodiäärse lugemismaterjali- / -selapsi, ristilapsi kes praegu. veel ei /
- ma ja end kordama. Artiklis küsitak-=
uut selleš kaoses? M
ka. võimalik. meest vägistada”,
maailmas jutte ikka aetakse, : faktilise materjalita. ESIKAKGAAI
| imelikuna, kõdususe, '
M mis on esile kerkinud USA- s?
se edasi, et kas on: olemas. > midagi
“Mis puutub pessimistlikku elupilti. “eesti kirjanduses, siis näitena tutvus-" “tatakse möödunud sügisel ka soome” keelde tõlgitud. Mati Undi raamatut -»milles peegeldub tera- valt nii “altkäemaksud kui ka teise. inimese ärakasutamine. igapäevases elus. Teiselt küljelt. vaadates ka nai-. sed peavad kaasajal mehi ;mingisu- “gustena “tööriistadena — olukord, . -mis/on tuntud praegu ka:soome ning - rootsi - kirjanduses. Mainitagu. siin kiusatus lugeda ka joonealuseid Vii vaid soomlanna” Märta Tikkase poolt. | kirjutatud populaarset teost Kas on -sentreerimist nõudvaks. Professor / » Võõbus. ei häbene esile tuua eestlas- “ te'säavutusi-ega pehmõnda ta vana- -de allikate kirjeldusi -eesti rahva hä- -vitajate julmadest ” ,vägitegudest“; mistõttu mõned õrnatundelised luge- jad. on'-autorit kritiseerinud. Mida . "aga kritiseerijad pole tähele pannud | on see, et niisugused ebamugavad
“Pöale- nende probleemide eesti kir -jJanikud konstateerivad, et tänapäeva | inimestel. põle: ajaloolist: kogemust: räägitakse sõjast, näljast, just nagu - ilma:
-Lähendusena eestlased näevad. mis e muide söomlastele kõlab võõrana ja: - - Tnimsuhete,. usalduse, julgeoleku, humaansuse rÕ- Võõbuse Studies .. “hutamisega. Nii: konservatism tõstab kui eestlastele on, esiteks, et t
-pead. eesti kirjanduselus, mis Soo: - ingliskeelne. ees on --mes äratab suurt tähelepanu küsi- - musega, kas see-on-sama kui soome | poliitiline. õhkkond või isegi sama,
suma. paneb.
se : keeles,
“allikate originaalist.
allakirjutanu arvates
"öö sbuse ajalooraamat erineb mit- meti , tavaliselt 1oetutest. Üheks ise- ” ärasuseks on“rõhu asetus eestlaste ja Eesti kujunemisele ühiskondlikust ja - vaimsete kultuuriliste. eluavalduste vaatekohast. See ei tähenda, et: la. hingutest ja sõdadest ei oleks ka jut- tu, vaid, et esmakordselt käsitatakse - seda | mis;: lõppude lõpuks, kel lla tk
Teosed on kirjutatud ladusas imili i “ilma. -mõnes. teaduslikus raamatus esineva . -Zhargoonita. Kuid
teid teeb lugemise aeglaseks ja kont: -
- professor “ tähtsus meile .
Teos on. Toetav meie oma nooremale. generatsioonile ja meie ajalugu on selles ülatuses es: -makordselt kättesaadav ka võõras 0 a - tele» Teos < on kirjutatud. vaba eestla» KIRSS
- saadamatu kui Orto Suur Piibel prae- = gu. Ja polegi liialdus Võõbuse , Stu- eestlase "rahvusliku . piiblina
- vaadelda. Kui “kellegil: on lapsi, lap-. mi
dies“
loe, või ei hooli jõuurte“ otsimisest, M vanematel on aeg nüüd see raamat FF Ettetellijate nimed avalda-. t
tellida: takse. raamatus.
“KUST JA MIS HINNAGA
Ronda, Ontario MW 347 i Tel. 7145-4622 n
- Raämatukaupinehe kulude: välti- miseks saab raamatut otse : autorilt. | Tõronto piirkonna. jaoks on »korda A |
- JOHN E. SOOSAAR, c. A.
Chartered Accountant
jäinud hulgi-saadetise ja. käsiposti HASA aaa aaa 2
kombinatsiooniga vältida posti. sekeldusi.
gu lubada.
304. Informatsiooniks helistada (416 447-8958: US dollarites onhinnad 95.
büse nimele kirjutada.
/ riikliku A “Seni ilmunud. viie köite. hind “on 113. 50 Kanada dollarit koos Ckicagost toomise -. kuludega. Järgnevad köited nr. 6, 7 ja 8 maksa- vad eeltellimise hinnaga 75 dollarit nii siis: kõik kokku 188.50 dollarit, mis katab ka saatekulud. Paratama- --tult; olenevalt: kulude. kujunemisest. tulevikus, kindlat hinda ei saa prae-. | Eeltellimine oleks väga -- | soovitav, jüba. ükspäinis realistliku: 4 - s ma trükiarvu määramiseks. Üksikud , j TL STATES SAESAARE köited on ka saadaval, hinnaga kas 422.00 (köited 1,2, 4, 5) või $24:50 (nr.
- laused on, tsitaadid või i kokkuvõtted. 3). Tshiekid palutakse kirjutada dr. AAS £. Aruja nimele, pangas US dollarite
vahetamiseks, aadress 37 Groveland K Crescent, Don Mills, Ontario. M3A
-ja 156.50 (8 köidet), sel puhul palu- 4 takse tshekid juba ' professor A. Võõ A
EA
[0 DUSAHJU: | Lie. MEHAANIK.
so |
2000 Pantari ke Toronto Onti
Suite 600, 55 Ualversty Ave, Toronto, Ontario, MSI 287 - Tel. 862: 1115 KNS
TMS AUTO BODY LID.
- 24-28 Howard Park Ave: Toronto, Ont. M6R 1V5. Tel, 533:8451 — 5338452
- AUTODE PARANDAMINE 0 KERETÖÖD ° VÄRVIMINE KUUMEN- 1 i kulus ° TUNE-UPS:* ÄRAVEDU. - — |
' " SÕBRALIK TEENINDUS JA NÕUANNE. E | -Filtsos Bros. Ši Assoclate TM
| “hüpoteek laenud
raamatupidamine
ja tulumaks
- Helle Rannik
“endine — keskvalitsuse.
4 6241.
Rudi H. Schneider
a i oeasvamiamianvaniamvaseniemrenrasvamed
- tülamaksurevident i
Mäe El
ri
Juubila poolt K se põlel
28. vd mer 01
rineb
pulaar
(rahva
Tuande seks 0
vurikal lastelz - Kanad jaäarn - Seda
ning :
-distal * .mest
“tored: Tisi lai - mitmd
Vee
— peetu - vist ]
juube
Söm jaand - Tis.
Rak 1923 guid
tead
aast ma jd tege kas S puh - nek . põl - Tani sid Ok VUS ühi ko
22%
- -
a;
nr
+ m m oki —
rraldu- il Cam-. rjumise | 0 ujuja = bi New t
olem |
klassis
tuli esi- - stiilis. ja a kolman: |
vutades:
iris eri: A
NS,
KA
15, saa- emedali “A medalit
rustades -
kud ja = /
arkhami >
limedalit:
M iom
| |emedalit | stiilis ja
a stiilis.” = INNA se ubi: eri-—
| ami klu-= 700
, õistluskd s
290 Cana-
kd toimu-.
erbrooki
ks - murd: a kaup., 14... ks hooaeg
| õidukalt: MSL Ns Robert: 2 hä Martin «esikohale =
järgmisel . e Põhja- | i m A
kle, M
seks. —ö
).Box460 00 (GIP
TA
- naad i
i taga JJ ktele
rom |
Bioor-Jare 0 0 kt. 1465:4E4
Schneider
nud. On- k Ni tel, mis “.
aS
Vv
- ANETTE TAMMER 90: AASTANE
| “Juubilar Anette Tammer | lastelaste | = poolt kingitud (V. Hiir'e poolt puus
a M põletatud) perekonna puuga:
28. veebruaril pühitses Anette Tam:
er oma 90. sünnipäeva. "Juubilar pä- E
- rineb Randvetest ja on kodumaal po-
K pülaarse : rahvalauliku Mari Kilü (rahva suu »Kilu Mari“) samuti lau- > f -lüandega tütar. Pidulikuks. sündmu- | "seks oli Eesti Majja kogunenud ar- vurikas: pere sõpru, sügulasi, lapsi ja.
- Jastelapsi kuni neljanda põlveni üle- fi
| - Kanada, kes kõik soovisid. austatud ° ja armastatud: »Mamma't“ õnnitleda.
4 — Seda tehti mitmete sõnavõttudega ; -ning-ka kirjasid, telegramme ja lin- | distatud tervitusi oli saabunud : mit: «mest maailma kaarest. Juubilar oli - toredas: meeleolus, lõbustades. küla- olist lauludega ning tantsis hoogsalt:
0 m mitmed polkad ning valsid.
N AASA -
3
alana KD LAMAR motors tr ja 4 sv RSA tes A KS va M SEES E t Sin
SE
VAS. - ühingute. Liidu | - koondis) juures tööl. i
“1944. a, "põgenes. koos perega Sak- |
| - maale:
“ Veelkord südamlik õnnesoov tugu - peetud »Mamma'le 24 et jätkuks ter:* vist ja laulu: tuju — - kuni jägemise
n juubelini! | M |
A
ABEL LEE |
= Agronoom “Brad Tamme - mälestuseks
"E Tamm sündis 28. juulil 1902 a. - Sõmeru: vallas Virumaal ja suri 24.
jaan. peale pikemat haigust. Leiceste-- . , i
ris. Peale kohaliku algkooli õppis ta
- Rakvere Õpetajate Seminaris 1920— M 0 -1923 aastani. 1924 a alustas ta õpin- A 0
> guid Tartu Ülikooli Põllumajandus - teaduskonnas.
--majandusainete õpetaja..:
A E EN ET
AARE 77
Hiljem oli ta mõned. aastad Kunda Rahvaülikoolis põllu-. --Tema pea MAA
| 3 i fonsstii a, “ (162 ad OO / A
“NELJAPÄEVAL, 19-MÄRTSIL — THURSDAY, MARCH 190
VAIKSELT LAHKUS MEIE JUÜREST MEIE HEA JA ARMAS. - ABIKAASA, EMA, ÄMM, VANAEMA, JA ODE.
| 0 andnud 2. novembril 1900 õhus
| Armastus ei hävi : ilmaski. TT Kor. 13: 8,
| Puhkarahus!
- surnud. 13. märtsil 1981 Torontos
| neiuna Vilbre
- sigavas leinas.
e ABIKAASA | °- TÜTAR ja VÄIMEES
EVA ja TIINA
ALVIINE
Aa k ÕDE kodu Eestis
| SUGULASED = M
- sündinud 31. detsembril 1918 8 Undlas: | N " surnud 27. veebruaril 1981 Rakveres IK
leinavad kurbuses | vend ERICH abikaasaga = , / vennapoeg REIN abikaasaga T orontos
mälestab vaikses leinas
| Minu südamlik kaastunne omakstele. |
ARMAST MEHEÕDE JA TÄDI
K E KÄRNER
1 nm EV. LUTERI USU PEETRI
| - KOGUDUS.
7 Mt. Pleasant Ra - | "Toronto MAP 211 - Kiriku telefon 483-5847.
õp. Oskar Puhm
| m '04 Binniek Creo,, Toronto MAN IL8
sünd, Sprenk
| sündinud Tähevas, Eestis = - surnud 13. jaanuaril 1981 Valgas
mälestavad leinas 000000 KAA “SELMA SPRENK. ja ASTA; SILVI, Tr , |
perekondadega:
tegevustöö aga kulges Eesti Kartuli- - E
- kasvajatate. Ühingu juures Tallinnas. |
See ühing aitas tõhusalt kaasa meie M - puhtsordiliste ja haigustevaba. seem- --nekärtulite ekspõrdile. Ja suvised. ' millest E. Tamm hoolega osa. võttis, kindlusta- /
- põldude ülevaatused;.
sid ostjatele kõrgeväärtuselist kaupa.
“Okupatsioonidega lõppes see tege- IM Lühemät aega oli ta Kartuli- > - < piritusvabrikute |
samaale ja sealt hiljem asus inglis: )
"sai ta töökoha Leicesteris. ühes äris..
Alul oli ta põllutööl, hiljem /
- Inglismaal oli ta tegev paljudes os 7 l
” gänisätsioonides. Kui hea laulumees - “Jaulis kaasa laulükäoris. Tegev olika . - Eesti Majas, koguduses jt. Akadee: miliselt kuulis EÜS-i vilistlaskonda.
ja õde m
Leinavad. tütar Tiiga lid --Truusööt Leicesteris.
A TARMET.
Torontos i ilmus MANA Ar. '46 ja on “korrapärastele tellijatele välja saade-
tud. Ilukirjanduse -osas leiame selles ' katkendi Elin Tooria uuest romaanist - »Tiiu kahel kaldal“; Helga, Nõu näi- - -dendi ,,Põgenejad“ 3. vaatuse (2 esi-
- mest trükiti eelmises jManas"), Ilo: na Laamani uusi luuletusi ja peatüki mala L. Grünthali värssiromaänist. L. Trett | TT RS ERAKIRI EA - jätkab oma mälestusi A. H. Tamm | | saarest, esitades jällegi senitundma-" | tut andmestikku. Rain Rebas on kir- - jutanud ülevaate Enno Halleki-kunst: -M
ist, Eestis sündinud E; Hallek on
- praegu üks kõige. nimekamaid Root- ° simaalijaid. “Väliseesti kunstnikest. . Muhvustotaksg, veel Pauline Leps-Esta- -
“Mõlemi loomingust on Tepro-
-“duktsioone.
Prof. G. Ränk vaatleb etnograafia i auli ar-" vustab. vut »Õigekeelsussõnaraama
- alast. tööd N. Eestis, dr Vo
tut” ja dr. 1. -Arens toob "uusi “and:
meid talupoegade. elust. Saaremaal i > ter: 1920—1940“. (M. Valgemäe), Elin Toona oln Search of Coffee Moun-. - tains“ (HL. Grabbi), J. Tuuliku: Me- -Tetagune asi“ (E. Krants), L. Lumis- te. ,Eesti ajakir janduse ajalugu“: (1. Külvet), A. Vihalemma he: keele-
-H. sajandil. Hellar Grabbilt on artik:
| “kel , Jooni Eesti: palges, 1970-1idad i 0 aastad“ ja Helga. Nõu kirjutuses »Eesti ja: rootsi keele teelahkmel“ “vaatleb nooremate eestlaste siirdu- ° - mist eesti keelelt rootsi keelele ilu» ” kirjanduslikus loomingus, “peatudes: pikemalt Enel Melbergi ja A. Milit-
E AAA sa: a romaanidel. Raimo Raag tuivus-
. 4 i
omama , Eesti Sihtkapital: Kanadas =
Annetused ja testamendi: päemaõasd E
0 OA tulumaksuvabad. Annetaja scovid täidetakse.
Ki A BESTI MAJA, 938 Broadview Ave. -
- Teronte, Ont. MAK 2RS
Hiteediga -õmb- tusmasinad ja tarbed. Õmblusmasi-
“nate ja tolmuimejate parandus. Kää- E “ride, nugade täpsusteritus.
CA
- WHITE: ELNA SEWING CENTRE
2235 Bloor St. West (Rünnymede =
- peatus) - — Tel. 1766-2740.
täb oma raamatut Ausi eesti sõnu" t ja. dr, M. Valgemäe. kirjutab E. Her- A | New Yorgis... -Elektronarvutite spetsialist dr. Rein . Türn annab Ülevääte oma teadusli-
maküla. 'esineinisest
kust tööst.
- Betsenseerimist 0 on: leidnud järgmi. : sed raamatud (sulgudes arvustaja ni: mi): Küngi Mis juhtub Soomes?“ (Juhan Talve), S. Myllyniemi ,Bal- “tian kriisi“ (3. Talve), A. Koosi ,Juu- . | (Kaljö - Raid), U. Karuksi »Kodäkondur“ (HH: se Lehiste), Lea Tormise ,,Eesti tea- -
tide kuningas Tallinnas“
ga. kannel“ (1. Mikiver). Numbri 16- ,
-pus ingliskeelne. sisukokkuvõte H. A
-Grabbilt.-
s mälesteb sigavas leinas.
8. S. ATLANTA PERE
kohta
telefon 1483-4103
- JUMALATEENISTUS pühapäeval,
i 22, märtsil kell 11 hommikul:
” EVANGELISATSIOONI TEENIS:
| TUS kesknädalal,25. märtsil kell? 5. +A Kõneleb A. Roost:
“ÕPETAJ A KONETUNNID:
“ TORONTO EESTI — -EVANGEELNE KOGUDUS
Stone Church, 3 Davenport RA,
> Pastor Allan Laur M
0 Clark Ave. Unit 450 > Thornhill, Ontario -L3T4P4
Tal 889. SUN Üaiokea 24, PIIBLITUND. » Pühapäeval, 22. märtsil kell 115.
pl. PÜHAPÄEVAKOOL lastele ja täis-
Andmaid ekslii hra
kasvanuile. Kell 2 pl. JUMALATEE:
-- NISTUS. Kõneleb Allan Laur. Laulu- | i ettekandeid, |
Teisipäeval, 24. märtsil kell 1 Õ::
ki PALVEOHTU,
- Järjekordse väljaande Eesti ekš- . libris välismaal , IV“ raames, oleks
. vajalik . informatsioon | maa |
väljaandes 499, teises 217 ja kolman-
-das. 331 eksliibrise kohta. > 2
-Eksliibriste osas palun: saata. järge
mised £ andmed: KAA 1 Eksliibrise kujundaja kunstniku
nimi ja aadress,
i 2. Ekslibrise omaniku täielik nimi; -- Võimaluse korral aadress, elukui- |
= se, huvialad,. 3.Eksliibrise valmistamise ja rik -- aasta, trükiste arm, - Eksliibrise. või paljundamisel. kar - sutatud tehnika,” |
rie (E ) jä vertikaalne (V-);:
. Värvi variandid, trükkimisel kasu:
tatud erisuurused.
mal on toimunud arutlusi;
“malt: mai kuuks.
EMIL, EERME
eksliibriste “omanikelt ' ja” nende kujundajäilt- m kunstnikelt. Senised andmed on aval- oo datud kuni 1969 kevadeni: esimeses."
- Rikkalikus vali- ) ) kus kõrge kva:
- Lisaks neile andmetele palun saata AA igast eksliibrisest mõned: eksempla-: rid edasi andmiseks. eesti aphivide, | le Kanadas, Austraalias j ja USA-s kõks ku 5—6 eks, ja minu kogusse 2 lisa A eksemplari. Sei 2
Olen nõus selle töö enese peale võtma, “kusjuures : kirjastajaks võiks - > »õla- mõni eesti. organisatsioon, või >: . kirjastaja Kanadast, kellega sel te i
Ülalnimetatud andmed ja täiendu- - sed eelmistele kõlmele väljaandele — palun saata: Emil Eerme, 20-Farmõo-: p, 1 te Rd., Don Mills, Ontario, Canada = mmikul/ PÜHAPÄEVAKOOL TU
M3B 274, Andmed palun i saata e hilje
kt TORONTO 1 VANA- ANDRESE.
KOGUDUS
Vang Andrese kirik Carlton ja 2 | |
J arvise: nurgal.
- Õp. Andres Teui
17 Frank Cres., Toronto MSG 36 - Tel, 636. 5248, kirikus: 923 5172
--Bühapäeval, 20. märtsil JUMALA TEENISTUS kell 4 pl. |
Pühapäeval, 29: märtsil JUMALA- TEENISTUS kell 11 hommikul |
ÕPETAJA KONETUNNID: teisipäe
-val ja neljapäeval. kl, 55 Õi kiriku okäärkambris,
. Eksliibrise mõõtmed: horisontaal: M
“TORONTO EESTI t BAPTISTI KOGUDUS 0 883 Broadvlew AVO.
-Jitl, Kaljo Raid
-. Toronto 3, Ont: 0 M4W1S6 Tel, 961- 8391
- -MABADUSE KUULUTUS" n RAADIOSAATED IGAL. | PÜHAPÄEVAL Pühapäeval. n märtsil kell 10. 5
14: hommikul JUMALATEENISTUS. :
: Kõheleb K. Raid. Solist M.Krabi-Wil-
biks. Kell'6 5, TUNNISTUSTEOHTU.
k Vokaalansambel Gloria“: ;
| “talt -I M päviti ja neljapäeviti kell t õhtul.
märtsil kell 1 je
A RATAS
Optika. ja Kellasepatri AT Danforth Ave. Toronto - Telefon: 463: 6231 |
PRILLID
- parimas kvaliteedis nagu Christian Dior, Rodenstock, Zeiss jne. |
M Soft eontaet-lenset. |
- KELLAD.
- Omega, "Tissot, Bulova, Aecufron
- mlnsuranee””
| 1482 Bathurst St, - Toronto M5P 3H1
“Tel: 6537815 ja 653. 1816 |
Katata Kõikideks kindlustusteks. |
AH. LATER 8 c0. LTD
OENNALFRED
ADVOKAAT — NOTAR.
, Toronto Dominfon Centre |
29. "Box 326, Room 1002 - Royal Trust Tower
- Toronto MSK IKT > King--Bay
| Telefon: 169. ATT 0 | 24-tundi muneti | s +, - TÕNU TOOME, - A -B. A. Se., LL. B.
- ADVOKAAT — - NOTÄR
: Vorkdale Place, i Yorkdale. Rond,
Suite 207 Toronto, Ontario, MGA 3A1
Tel. (416) 781. 5556, 789: 7579 > kodus: kd 6109.
- JOHANNESJÄRVAL M
oveoooensaeeoodi
R 5, K A N E Ltd A MATUSEMAJA =
4812 Yonge Str, - i - Willowdale = - 221- 1159.
-GSheppardi lähedal)
BAe, LLB.
- ADVOKAAT: — NOTAR
3) ISTATUD PRAKTIKA AL AD:
- Tulumaksud it. riigimaksud. - Testamendid. hooldused da | -päranditombud. Üldpraktika.
> Päeval (416) 9676660 "õhtul: (416) 7579190.
0 get uus MEIE ELU" telija aitab kaa: | > ga sisukamale ajalehele. | |
E TESSA SAAN
- Murray E Newbigging MATUSEMAJA -
Aastakümnete kogemus eestlaste teenimiseks. Oskuslik nõuanne ja |
| mõõdukad hinnad:
1 Mayne Hoinlllon 2
Funeral Direktor.
| 733 Mount Pleasant Rd. (lõunapool Eglintoni)
| Külastage MEIE ELU kusleiete = mitmesuguseld sobivaid | kinkoosemeid
A - 938 Broadview Ave
- Toronto, Ont. MIK, 2R6
. Tel. 466-0951 k (Eesti Malus, n korni)
Et tel. 489- 8811 0 489. kad
- EHTEASJU 0 - SKÄNDINAAVIA - KINKEESEMEID: = —
“ LINIKUID, SOHVAPATJU,. | PLASTIK- OO” PÕRANDARIIDEID, --SAUNASEEPE ja TARBEID, KERAAMIKA-VAASE HELIPLAATE = TA - RAAMATUID (ka lastele)
+ Meie (24 üksknumbrid on n möigil:
TORONTO.
A M 00 MEAT PRODUCTS KRIDES:
A AKA | il 1 Rooneeme pagari Balint Book Store ..
Broadvlew Delleatessen “THUNDER BAY
- Flnnloh Book Store: . voonsenesaoodo rm MA korve AAA
-SUDBURY
Walten e Bookstore ltn
proovinumbreid. —.
- Mele Elu“ talitused. emnnenesosnonanoe
apsese eo
08000098880090 CL LIITA LL
aenooonnsosi öoonnoonnnnondoonoedeeve
376 College St. 319 Danforth Ave. 767 Mt. Pleasant Rd. 484 Gueen St. W. 246 Spadina Ave, — 958 Broadview Ave. - 181 Danforth Ave.
| 168 S. Algoma St.
a Durham St. E.
— Eestlaste ajaleht “MEIE E ELU“ levib üle e kogu maailma. kus s asub | eestlasi. — Tellige ja lugege »MEIE ELI
Mad Nõudke MEIE ELU“
1 MEIE ELU“ tollimishinnad: Kanadas 1 a, (430.00, 6 k $16 00, 3 Kk.
$11.00; USA:sse — 1 a. $32.00, 6 k.
$17.00, 3 k, 811: 50; Ülemeremaa-
| desse — 1 a. 836.00,6.k. $18. 50,3 k. $12.00. Kiripostilisa Kanadas:
"Ta, 81450, 6 k. 87.25. Kiri-.
' A 6 X 88. 25. Lennupostilisa ülemeremaadesse: 1 a.
ja lennupostiliša USA-sse: 1 a. "81650,
432.75, 6 k. 816.40.
KES 958 Broadview Ave., Toronto, Ont. MAK 2R6, Canada. ' t - MEIE ELU' 4. TALITUS. ANA
> 19 Lamport Ave, Apt. a od
i Telimi skupong:
Palun saatke. minule Mele E Elu”
| “Tellimisraha siinjuures moonanastaaensenune 0 mane aiineseaataensaaas mm een (Tshekiga,, panga rahakaarõiga, posti rahakaardied.
esi osopaaaansgeaaoveeagnsdanedeaoe008u0s3090
tossonvenonoisovtab
VINSTITTT TTT SKEKILELELLLTLUL)
a OA A
A N : soaaasoevoooa aasenavasseed sodoaooosas sesosegeaeoovneso ee 299096000 o80480e vond08deeese0s8o00008004069
CKAEKLI «6060 eosneesa OETTTTELTELKILEELL LA 200000 voönoonsovost
KI
0 kooli
“Jaseks.
=) peavad omama.
ESTOENETYI GEO III SUKETLEEETL EEE KATVAT ITEE ATT ESONKEEAELELEU AAS ELT TEAT Td id AIM MN
Mul on , kahju, et | Sinu suurjuubel
| (90 aastat, 5. veebruaril) oli mul kar hesilma vahele. jäänud: Püüan "seda m tagantjärele õgvendada. . a
> Esimene kohtumine Sinuga. See oli. = Tartus 1921. 74. kevadel E Noorte Pü- hal. Päevade peaosa. — üleriigilised koolinoorte kergejõustiku võistlused - algasid- 100 -m eeljooksudega:. tolles: - pliivaorus“, Tallinna. tänava spordi- ; väljakul. Meeleolu otse otse pühalik, | - päevakohane. “Kõigi tähelepanu tõm- pasld 'kohe "kaks: 'moodsates »Äzim: “: i“ kevad ülikondades: sümpaatset.
võistluskohtunikku ja. korraldajat
7 - Te allinnast — Sina ja Joh. Willemson..
Andrus. oli üks minu parimatest - 0 sõpradest, kuigi ma teda nägin: suh-
teliselt vähe, kuna ta viibis Toron-
ost “eemal õpingute tõttu Trinity), ° College Schoolis,-kus ta keskkooli 16:
NE
petas. Andrus oli väga vaimukas. Te-
AN ma seltskonnas oli lõbus olla, mistõt-
--twta oli alati seltskonna” tulipunktis. Kolmekesi koos Erik: Luksepaga sai. Jõekääru suvekodus pall ju! | yempe tehtud. MS
s giat ja ta oli meisterlik oma ajä Or- ganiseerimises. “Selle tõttu saavutas -
°- ta nii-palju oma lühikese. eluea jook- sul, palju rohkem. kui tema. kaasea: AAVAT n tide“ maleva vanem. | “auskautmasteriks. -. : Kahekümnenda aastate teisel ; “poo | lel ja kolmekümnendate aastate al- .
0 lised. j Alles. pärast tema surma said” ta
A gasihoidlik ta oli iseenda. suhtes. .
Oli teada, et ta oli- tubli. sportlane, kuigi tä 'oma karikaid ja aumärke
-. kodus kapihurgas hoidis: Ta oli oma. murdmaasüusatamise , mees- “
- -konna kapten. Trinity College tuli
k “Andruse ankrumeheks, olles. Ontario
“koolide meistriks: Andrus mängis
meeskonna. Kapteniks. - “Mitmel alal oli ta koolis: valitud parimäks | SPOrt- Lembitu - jendusskautide. meeskonnas tuli ta: täpsusi laskmises.
| -dele oli aga uudiseks, et ta lõpetas | Trinity” College. Schooli oma lennu : “ parima õpilasena; et ta oli Ontario
MN Scholar ning umbes nädal aega enne.
ta surma: saanud" teate, et ta oli Har- “vardi. ülikooli ühiskonnateaduse fa-
- nity's-lõpu-aastal valitud oma. kaaš- ” -õpilaste poolt kõige põpulaarsemaks
lisest kohast ta viimasel koolipäeval - loobus, kuna, tal tekkis - põhimõtteli-
0 ne : lahkarvamine : “kooli juhatajaga. -
- Tema-arvates karistati ühte sõpra i ebaõiglaselt. - Andrus oli --Mensa klubi noorimaks ' liikmeks. “Sinna klubisse. kuuluvad “inimesed intelligentsimäära, “mis ületab 160-ne. |
| - Suvevaheaegadel : Andrus. töötas. i Ühe suve-ta veetis Albertas elatades: ennast raamätute müügist. "Teisel sü-
2 A vel: Õppis kinnisvarade müüki ja nel-
ja nädalaga müüs. kaks kinnisvara. Andrus oli suur eestlane, sellele väa-
- tamata, et ta kodust eemalviibimise “tõttu ei saanud. eesti täienduskooli
“Andrus | organiseeris palju huvita: - vaid. asju. Tal oli tohutult pälju“ener-
| 2 sõbrad teada kõigist sellest mida ta
oli korda saätnud. See näitab kui ta- gupoolel, mil meie: skautlus. polnud
“veel raskest kriisiajast täiesti välja | jõudnud, tuli eri; vanematele poistele neid: kütkestavat tegevust arendada.
“> ameerika jalgpalli, rugby't ja euroo- —
e - pa jalgpälli. Igas meeskonnas.oli ta
-- Kanada skautide meistriks. Ta sõpra-
, k kulteeti vastu võetud, Andrus oli Tri-
| lõpetada; ega eesti. üritustest Koolis»
“käimise aegadel osa võtta. Ta kuu- . õlus. Skautüksus Lembitu Malevasse. “Üheks tema reisükaaslaseks oli alati
Eesti- Inglise sõnaraamat, sest. vii-
0 mastel suvedel luges ta läbilõikes 20:
- eesti raamatut suve kohta. Seetõttu: "oli ta eesti keel laitmatu. . AA - -Andruse isiksus oli säärane, “mis jättis-sügava mulje-kõigile kellega: ta
sa lähemalt kokku puutus. See kajastub
ilmekalt neis kirjades, mis saabusid = ta emale pärast ta'surrha. Kirjutasid ” mil: lähedased. sõbrad, kooliõpetajad . N “kui ka üliõpilased, kes temaga Gre- nobles juhuslikult kokku sattusid.
Andrusel: olid peale. kõrge. intelli- E
2 gentsi veel kunstniku j ja luuletaja; an- - ded. Ta oli kooli parim kunstnik . - ȟhel aastal. Kui ta viieaastane vend
-õnäetuse tagajärjel suri, -kirjutas ta
tema. mälestuseks luuletuse, mis 100 A
- pes nende ridadega:
Meie mälestustes oled Sa ikka elus, Sina Markus,
2 A Meie väikene Jumalalaps." Nii ka Sina, Andrus.
- Sinu sõber A
“MARTIN, TOOMES
Eosti erst t valvokorras EN ja 2. märtsil A Ni dr R, Pahapill
4 28. oja 2. “märtsil Ni C3 T: Sau AAA K
aastaid noortest: »spordiväli“,
Olid paljuid aastaid Tallinna skau - Sind edutati
divõistlustele väljamängimiseks. olid -ka võitleja noorte huvide eest, et nemad pääseksid staadioni ja teis- tele suurvõistlustele kui ,noöred au: | külalised“ | abil.
| Joöksupolka”, - Klaverik. Kõiv. - | | Lõpusõna. ütles Koondise esimees -
| Jooksude - korraldajana, -Tuupor peos, jooksid . Sa. korduvalt imeilusal
jooksusammul 100 m lähte- ja lõpu- joone vahet, jagades korraldusi. Se- | da jälgiti. Šämas kogunesid ! Sinu üm-
ber Tartu : 'sporditegelased. Poolhin-
- --geldades ütlesid Minu nimi on
Jüri Lossmann“ — > järgnesid sõbra:
-Jikud käepigistused. i
- Üldiselt, eestlased ja kä spordi- | "maailm tunnevad Sind kui olümpia - --suurjooksjat, eriti Antverpeni ja Gö- teborgi aegadelt (1902, 1923) ja üldse spordi alalt. Et Sind »Jooksu-Jüriks“ k Ku nimetatud, on ühekülgne. “ .
- Pärast võistlusi olümpiaadide Tä
“dadel andsid Sina õige suure panuse
. Eesti noortele, eriti:NMKU ja skaut- vlusele Seda tahangi rõhutada,
Sa ju elasidki Tallinnas,
Sport täitis selle osa. Vlemaalistel :
Eesti skautide: spordi suurvõistlustel . - Tallinnas, Tartus, "Pärnus olid Sina > - võistluste. peakohtunikuks või ka. “mitmel alal. peakorraldajaks. | Oma suured võidetud. trofeed ja
'karikad annetasid Sina noorte Spor: .
ja mitte plangupileti“ Sul oli, edu, ergutades. Moori mitmeti. n |
Ja kui saabus suurpäev, mil skaut.
Tse. rajaja Bäden-Powell . Tallinnä - jõüdis (augustil 1933), šel-õhitul oota- '
sid Sina teda Kadrioru staadioni vä- ravas. skaudimundris, läia kaabuga, suurlõkkele.
de, kuna Peavanem. N. Kann minuga IN
Kanada = SÕLE
2 võebriaril | toimus. L: F. Eestlas.
te Koondise: korraldusel. EV. aasta: päeva pühitsemine. Selleks pühuks oli avar 'Shrine Klubi saal dekoreeri-
tud lilledega ja sini-must-välgete lip-
Roosi- . - krantsil NMKÜ hoones, ümbritsetud | See oli Sinu uus
Sa”
Tallinna skautide: ma-
-leva vanemana: raporteerisid Chiefi-. : poisiks. Ta oli Trinity. debatiklubi lii- =
tege, millena. ta võitis mitu auhinda. -. Trinity koolis: oli ta prefektiks,. mil
sammu u tagapool seisid. Chist + surus A «soojalt meie käsi, = | A KASAANAAA Sinu edukäiku Antverpenis j ja , Gö E KANA k teborgis teatakse ja sellest kirjuta» 1 “takse jälle. Tahan: vaid rõhutada ka M MN
Sinu osa teisal:
= "Olgu siiski veel! märgitud tollest 40 “tunnijooksust. Tartus" 283 m: ring: | teel seal liivaorus, pärast Sinu Göte- . JAMES -borgi süurvõitu. Spordirahvas võttis kõik istekohad ja mäenõlvakud oma 0000 alla, Vast ainult Paavo Nurmi esine» 7 7
e Mis ON tele maja väärtus? N
0 Helistage meile!- Meie -ariname teile tänase turuhinna, KI Meie müüme MES kaudu või eksklusiivselt. -
mine paar aastat hiljem suutis sama" . sugust spordihuviliste hulka: kokku -
»sissetegemisega“
“Ühte viimast kõkkusaamist palju» de noortega veel Eesti*pinnal tahak-
sin märkida. See oli 1943 aastal, mil - Koitjärvel, end. NMKÜ laagris ühe-
'aegselt 3 treeninglaagrit aset leidsid,
-— kaks rahvuskultuuri. ja spordile. Ben. KAMA “Teostus. ka ühine ümber. Paukjär |
ve murdmaajooks, milles ka Sina =
“kaasa jooksid. Mina jäin kaheksan-” .
daks. Sina ütlesid vaid ühte, et pida“
Tolle ühise treeningulaagri tõpu
lõkkeõhtu Sinu osavõtul ei unune kü-. -, nagi. Kui olin andnud ülevaate Sinu. kui Eesti süursportläse olümpia või -tudest,: võtsid Sa selle järele: ise .ko- ihe:sõna. Ütlesid, et Göteborgi vahe-” " »olümpial- just rähvustunne oli see,
mis Sind võidule viis, Mägisel maas-
«tikul; palavusega, jooksu teine pool
polnud kerge. Siis: meenunud, et sa-
mal hetkel on Eestis Üldlaulupidu.
Eesti viisid hõljunud “Sul “kõrvus,”
; pealegi. ka teadmine, mis oodatakse, annud Sulle uut jõudu j ja Sa kindlalt
sammu. lisades lõpetasid ülekaalukalt : kuldmedaliga. Ma ei ole kindel, kas -
just sel tunnil. üks vanem härra Sind: .
nähes, - hüüdnud Sinu jooksu lõpu- =
poolel: Eestlane, pea sammu, olen.
-Hackensmith!“ | Ja Sinu jõudmisel staadionile, kat- “kenud: hetkeks ka.10-võistluse, teivas- :
hüpe ja Leks Kolmpere jooksnud viis -masel ringil murupinrial Sinu saal:
“jana.
Ka Kolmpere tuli -kuldmedalile.
- See oli Eesti spordi suursaavutis. - Kogu maailma spordirahvas ja aja:
õvõitluses
| > Viieteistkümn - vad eestlased
nuks veel mõne ringi jooksma; oleks - soojaks saanud. Jah, huumorimeelt . Sul jätkus. i
- Keskusest. "spordiks: “bridzh, noorte male, noorte ujumine
“tõmmata. Sinu jooks oli kui ühtlane — jooksumasina käik, järjest ringide > 7 - --kaas jooks jäile, M
- publikut elevil hoides, | M
rendat korda kogune: | ääneranniku. Eesti, - Päevadele, mis seekord toimuvad es: makordselt Seattle'is 26. juulist kuni.
L augustini, Asukohaks oh loodusli-
kult. kaunis > Washingtoni osariigi üll: |
kool.
Üritus algab pühapäeval oriavahe- Jise -tutvumisõhtuga. ” Esmaspäeva
hommikul On hommikupalvus, mis .:
toimub igal hommikul. Juba enne:
avaaktust ori moenäitus lõunasöögi- ga. Näituse teemaks on eesti rahva” -
riide mustrid, tehnika ja ideed mood- sas riietuses. Avaaktusel.on peakõne-
“lejaks põhimõttelise nõusoleku: and- nud Washingtoni senaator Henry M.
“Jackson. Õhtul toob külakosti VES Teatri ja Kirjandusring A. Õunapuu = juhtimisel tuues lavale A. Õunapuu . - näidendi »Nuta või naera“.
- Teisipäeva, 28. juuli varahommiku - tundidel kogunevad eesti koolide õpe:
-tajad oma koosolekuks. Koosolekute |
“ juhiks on" Gaston Randvee Koolide "See päev 'on ettenähtud “ -võrkpall, tennis, golf,
ja noorte: kergejõustiku võistlused,
Samal: päeval avatakse kunstinäitus -
ja käsitööde näitus. “Eksponante on registreerinud. USA-st. ja Kanadast.
Teisipäeval on veel kavas vaimulik.
kontsert ja välguspildid Eestist Priit Vesilinnu poolt; Õhtul kogunevad
sõdurid ja sõbrad“. õhtusöögiks “ja.
pidutsemiseks.
Kolmapäeval “toimuvad Jastepidu ja laulupidu. . Lisaks: lääneranniku
osavõtjaile on oodata Torontost lisa M üle“viiekümne laulja näol. Laulupeo . -aukülaliseks on Seattle'i lirinapea -kirjandus. kõneles, seda enam-etka- =O= o0m=< toe
-hel raskeimal. kergejõustiku aadel. |
kuldmedalid võitsid eestlased. Tagasisõidul laeva kaptengi laskis - Eesti lipu heisata Sinu ja Leksi auks.
— Sind soojalt õnnitledes j ja soovides head matkamist veel aastateks, Sinu.
H ERBERT MIOHELSON.
ERKÜ e esimees. ” külastas Lääne- ranniku eestlaste |
- keskusi i |
NEW OR (ME) — — Rahvuskomi
- ee esimees mag. J. Simonson: siirdus i
- pärast Radio Liberty kaudu okup. "kodumaale suunatud Eesti Vabariigi 63. aastapäevale. pühendatud tervi-
-tust lennuteel Läärierannikule. Oma = raadiokõnes, mis |vältas 6 mihutit, ta” “ütles. kokkuvõtlikult ära. kõik mis :
A vajalik, et eestlased kodumaal teak-
“pudega. Rahvast oli Kogunenud üle | ;
kahesaja. inimese.
- Piduliku "aktuse avas.
-Avapalvuse ütles pastor H. Rüdmik.
| Järgnevalt: "sopran A. Allik esitas. - - kaks. soololaulu: - M. Lüdigi Lapse- ja J. Aaviku: Laul kodu-
põlves“
Koondise TZ ” kauaaegne juhatuse liige Hugo Jan- < “sen, Lauldi ühiselt ameerika-hümni, - kanti, sisse eesti ja ameerika lipud. i
maale“, Klaveril saatis E. Ällik. Sisu:: |
-kas aktuse kõne oli A. Haavaniidult: - Järgnes vast asutatud meesdoppelt-" kvartetilt K. Türnpu »Mu armas isa-
maa' ja 1. Aaviku ,,Hoia Jumal. Ees-
tit”, juhatas E. Allik, Meeste laul kõ- -
“las võimsalt ja ei, ole ka. ime, šest
kvartett koosnes. peamiselt: endistest .
New Yorgi ja Toronto meeskooride
“auljaist. Edasi H. Kõiv esitas "kat- keid meie rahvuseeposest
Kalevi- poeg“. Koondise naiskoor, samuti E: Alliku “juhatusel, esitas kolm : laulu
meie “ammutamatust "rahvaluulest: Kui mina alles noor veel olin“ R.
-Ritsingu seades; »Lepalind“. R. Pätsi seades ja ,Lauliku lapsepõli” M: Här-
“ma seades. Edasi V. Oras ja H. Laas
“esitasid rahvatantse Labajalg“ ja ,saalis H.
| H Hinno. Aktus lõppes ühiselt laul--
| soetamist,
NA dud- Eesti. hümniga. Eeskava oli kul: -- genud ladusalt tänu selle korraldaja: . | --le ja teadustajale A. Lilleorule. |
Järgnes -õhtusöök ja tants. Tantsu vaheaegadel olid ettekanded. Suur ' üllatus tuli H:- Laasilt kes annetas - - kullast eesti vappi kujutava sõle lote- - riil väljaloosimiseks: Kuna. on. juba. --äldiselt teatavaks saanud et L. F. E. - Koondis taotleb maja või ruumide siis oli selle - suure Üri-
- tuse toetuseks toodud müidki.. ese-
“i meid väljaloosimiseks. Peale H. Laa-. -si olid esemete anneta jäteks veel
Ask ja Nöu- elik, Loteriist võeti innukalt osa jä see. - õnnestus “majanduslikult hästi, KN
“ prouad Kirs, Tralla, “Kitt
Aleksander: Haavaniit peab ak -tusekõnet L. Floridas. E. V, 63. aastapäeval.
-muti õnnestus sinimüstvalgete rin: -namärkide müük: puhastulu 8150.— läheb E.R, Keskkomitee toetuseks,
Õhtu kestel viidi läbi ka allkirjade
- sid mis juhtus Eesti vabaduse kaotu- -sel Moskva agressiooni läbi, mida N. Liit taotleb edasi, et vabas maail-
mas. eestlased tegutsevad Eestile i ise- seisvuse taastamiseks j ja et meie rah- A
säilitada < eesti rahva: elavat jõudu. “Ameerika Hääle kaudu saatis. ter-
vituse peakonsul E. Jaakson, milles
- olid samad mõtted, mida ta tõi esile. EV. aastapäeva New Yorgi peaaktu- sel ja mida on: tsiteeritud ajakirjan: duses.
"ERKU < esimees 3 Simonson pidas
E, V. aastapäeva kohase kõne Los An: =
gelesi aktusel, järgmisel päeval üt- -les- tervituse. San Francisco aktusel
ja külastas ka San Diego eestlasi. Na- - gu ta meie lehe esindajale märkis, on ta selteel saanud kontakti paljude -
- sealšete eestlastega ja vestelnud ees-
ti elu. juhtivate tegelastega. See ol-. nud temale väga huvitav aga ka üsna
väsitav, Ta. lisas, et kõikjal on: suh: k
- tumine ERKU
“ne ja soovitakse idaranniku eestlas- tega tihedat, kontakti, M
Kogumine kirjadele millised saadeti” |
president Reaganile, , välisminister"
-Haigile ja teistele. Kirjades märgi»
t muuseas et Eesti langes: juba 40 aastat “tagasi internatsionaalse: ter- rori ohvriks. On enesepetlikuks ja ohtlikuks kombeks “saanud kõnelda”
-ainult viimasest ohvrist ja vaikida”
kõigist eelmistest:
“Meeleolurikas aastapäeva koosvii bimine. kestis. hiliste "õhtutundideni. Tantsuks mängis. Floridas tuntud un:
garlaste nelja-meheline -tantsuorkes:
ter, - Tantsupõrandal võis näha nii
noori kui“ka.vanu ameerika mandrilt: >kui ka Euroopast. Kohtusid sõbrad 'kes ei olnud. üksteist. Näinud: 30-40
aastat. Võimalus kohata ootämatult:
- vanu SÕpru Or kujunenud üheks kül-
“getõmbejõuks Floridas toimuvatele eestlaste koosviibimisele.
ateenistus Peetri kirikus
õn
Palvepäeva tähistav peapiiskoplik JEESKINA KIIS karjasekiri loeti ette Toronto Peetri. — paarrsnnmmamsammunmimstementemmsemmsmasvamateerru
- kirikus - "pühapäeval, 15, -märtsil, ko- -guduse õpetaja Oskar Puhmi poolt. ”
- Karjasekiri oli "pühendatud palvele.
Paluge enese oma kodumaa ja rahva test, et see vabaneks vägivaldse võe- ra valitsuse” alt. Sama rõhutas õpeta-
“ja-oma jutluses, mis oli rajatud Taa- - veti 51. laulule, alates: 12. salmist. — Laulis” koguduse vaimulik segakoor | Cantate Domino Charles Kipperi: j”ü-
-hatusel. ( Orelil saatis dr. Roman Toi,
A AL ESTATE LTD.,
M 1014 Oueen St. E. (sissekäik 8 Boston Ave.) Torontö; On M2M 279 | 0 —2l 21,2: kogemusi kinnisvarade vahendamisel -- ari MA
NIKU EESTI
ma HEINO PÄRNSALU. / A s Real Estate Broker.
469: 5118.
| ee Elu nr, 11°(1622) 981 N
Kas venelaste sissevool Baltikumi - lõpeb kord?
Kui Hitleri idaplaanis oli aastaks |
1960 Baltikumi asustada 520,00: saks- —20oM Sd
- last, siis venelased ületasid selle plaa-
| Realton ,
| -ni tolleks ajaks kahekordselt, -asus- | e mi 1,100,000 idamaalast | aastaks 1960, See on lähtepunktiks - 0 professor Rein Taagepera äsjavalmi- M "7 nud uurimistööle Eesti, Läti ja Lee-
“- du rahvastiku muudatustest - peale
T ma
Teist maailmasõda, kus ta on kõrvu- -
"tanud aasta-aastalt rahvastiku sisse-
TORONTOST
- ja väljavoolu, võrreldes otseseid: rah- .
valugemise andmeid kaudsete and-
“Charles Royer oma. a abikaasaga. õh: tul esitab Eesti Rahvusteater Kana-
dast Lydia Koidula ,,Säärane. Mulk“
Rudolf Lipp'u lavastusel. Samuti toi: | - .1970-date aastate. alguses. Peale 19735
on sisseränd jälle vähenenud. Rah:
- mub õhtul veel noortepidu. A
Neljapäev on koosolekute päev.
- Toimuvad Lääneranniku Organisat- sioonide : Liidu koosolek, Rahvusko- mitee” lõunasöök, Korporatsioonide
Liidu kommerss ja mitmete intiim- , ohtliku seisundi. See töö on tehtud
€eltööna raamatule ,The Years of Dependence: The Baltic States 1940— - 1990, mida professor Taagepera on. kirjutamas. koos dr. Romuald Mi- siunas'ega. Kuna need andmed puu- .
- organisatsioonide kokkutulekud. Õh-
tupoolikul on noorte kontsert, millel esineb Portland'ist üle maailma tun- tud ,Kaja“. Õhtul on traditsioonili- .
ne ball koos õhtusöögiga.
- Reedel, 31: juulil on suurejooneline |
tervet päeva täitav rahvapidu vabas Tooduses.. suurune Kiana Lodge. Kohale. sõi-
detakse laevadega. Rahvapeoga jp
= pevad ametlikult pidustused. “Laupäevaks, 1. augustiks on aga oi- ganiseerimisel loengute: seeria eesti
e
kultuuri teemadel. Päevade juhatus | otsib “veel lektoreid; et seda i üritust A
teha meeldejäävaks.
L.E. Päevade solistidena esinemi- 'seks on-nõusoleku andnud Jüri Täht ui tsello, Marilee Plaks — Sopran, Ülo Valdma — orel ja Imar: Kuljus ki
— akordion.
Päevade kestel on “kavas mitmed 0 organiseeritud. väljasõidud Seattle'i i 2)
ümbruskonda. | | -Üksikasjaline informatsioon ilmub päevade. bülletäänis. Veebruaris 11-
'munud numbris on täpne ürituste . kirjeldus, majutus informatsioon jä:
ürituste piletite eeltellimise: vorm. Päevadele tulijatel on seda võimalik “tellida: Estonian League of the West
Coast, 7817 $. Jõöth St, Seattle, MA
28178.
Selleks on varutud aakri i
- koüsulaatide juhte,
A “ metega (hagu kolhoseerimine, lin- - nastumine, vanuseline koostis, sünni- - ja sürmastatistika jne.). Huvitav on, = -et 1950-date aastate keskel oli märga- ,
ta venelaste väljäränd Baltikumist, mis .aga varsti jälle netto sisserän- nuks - kujunes, - uue” kõrgpunktiga
vastiku "muutumist projekteeritakse
aastani 1990, mis annab leedulastele
pisut optimistlikuma pildi, kuid lät- i laste ja” eestlaste osas: ikkagi häda-
dutavad ka läti ja leedu-rahvaid, on
ettekanne ingliskeelne, - kuhu loode-
takse ka ülikooli ringkondade-osavõt-
tu. Korraldajaiks on seekord Tartu “
Instituut koos AABS (Balti Uurimis
-Ühing) ja Metsaülikooliga, esmaspäe- . val, 23. päris kell 8 õhtul, Tartu
College'is is. EA.
ni ringkonnis tutvustati ati / Eesti esindajat —
New Yorgis ilmuv Diplomatic World i Bulletin, mis ilmub iga kahe nädala
- järele j ja on hästi levinud-loetav UN-i peres ja New Yorgi rahvusvahelises
ühiskonnas, samuti ka Washingtonis A D.C. toob järjekindlalt ülevaateid
- UN-i-tööst New Yorgis, Genfis ja mu-
jal, pilte: ja jutuajamisi diplomaati- dega jne. Veebruaris tutvustati lehe veergudel New Yorgis tegutsevaid nende hulgas
- koos pildiga ka Eesti Vabariigi pea-
- TEADAANNE.
palume kõiki
endiseid. Tallinna i Kaarli Gümnaasiumi vilistlasi ja õpi-
konsulit Ernst Jaaksoni Estonia all,
Tema eluloolisi andmeid on 30 rida
ja lisatud, et ta omab USA valitsu- - selt tunnustuse kui — - Consul Gene- ral of Estonia i in charge of Legation.
lasi võtta osa koosviibimisest 25, =
märtsil kell :4 p.1.. Eesti Majas, 958
-Broadview Ave., klassiruum nr. 10.
“Teatage osavõtust: pr. Ustal — tel. 463- 7269, pr. Avandi — - ÖJI- TIST, Pr
- Randalov — 488- 2451.
omana
- KUHU MINNA?
| ke Reedel, 20. märts, kuni 22. märts.
Pro A. Võõbuse. teos Kanada = - Rahvuslikule
- Reematukogule
Balti Õhtu päeval anti Ottawas Ka mada Rahvuslikule Raamatukogule: , üle prof, A, Võõbuse 5-köiteline Eesti rahva ajalugu, mis oli Vancouveri -eestläste kingituseks
ne: Vancouveri eestlaste esindaja dr. Juta Kitchingi poolt toimus 4. märt- sil Rahvuslikus Räamatukogus väike- se tseremooniaga, millel: viibisid an- .netuse vastuvõtjana. pea-raamatuko-
Clarke ja John Fraser. "Eestlaste poolt olid. kohal aupeakonsul 1. Hein- s00, EKN abiesimees W. Pent j ja Rah-. vuslikus Raamatukogus. töötav eest- “lanna pr. Van der Bellen. : |
Vancouveri eestlaste annetuse. üle- |
- andmisel esines dr. J. Kitching väi- ° Kese sõnavõtuga, tutvustades prof, A. Võõbuse” suurteost ja paludes seda kingitust. vastu võtta. Dr. J. G. Syl-
vestre tänas annetuse eest ja olles sellega: kiirelt tutvunenud, ütles, et
- ta tahab A. Võõbuse teost veel teise - eksemplari: raamatukogule juurde osta. |
Pärast A. Võõbuse raamatu üleand: | -mist siirdusid tseremooniast osavõt-
--jad parlamendihoonesse, kus sealses 0 restoranis oli korraldatud lõunaeine:
e - MULKIDE kaid PEAKOOSOLEK
, Toronto Eesti Majas: Ni | - JUHATUS
Rahvusli ikule- i Raamatukogule. Raamatu üleandmi- —
toimub neljap,, 2. apr, 1981 kell 18 N
| -, soome-ugri mütoloogia sümpoosion. AN
Toronto Ülikoolis, Hart House'is ja Tartu College'i is.
e Laup, 21. märtsil kalameeste ke
vadpidu Eesti Majas algusega ki. T Õõ.
X Laup, 21. märtsil Vabakogüduse |
naisringi pealelõuna-kohv pensionä- ridele, 562 Jones Ave, algusega kl.
- Žp. KSN | kr Pühap., 22. märtsil Tita Haameri, % Aarne Tammisaare ja Michael Hind-
-ricks'i kontsert Royal Conservatory T of Music saalis algusega. kl. 4 pl.
TA Esmasp., 23. märtsil prof. Rein Taagepera loeng Tartu Gollege'is als
gusega kl. 8 8.
A: Neljäp., 26. märtsil Ülo Sootsi
loeng »Kotkajärve looduslilled“ Ees-
A:8 Majas algusega kl. 8 5.
“Je Reedel 27, ja läup. 28. märtsil Cos- guhoidja dr. J. G. Sylvestre ja parla- JA np.
mendiliikmed Briti Kolumbiast Bill
mopolitan Opera esitab G. Verdi
»Falstaff“ Toronto Ülikooli: MacMil- lan teatris: algusega kl. KA
"% Laup., 28, märtsil Atandüsklubi väljasõit Bray's Garden Centre'isse Barrie' 6.
x Laup., 28. -mä rtsil Toronto Eesti
Seltsi kevadpidu Eesti Majas alguse s
ga kl. 7 Õ.
“% Pühap; 29. märtsil Lašteala Moe- näitus Eesti i Majas algusega kl. 2.30.
p.
K Päkap 29. märtsil kontsert šna lateenistus Hamiltonis algusega kl. 45. |
X Pühap, 29; märtsil vaide To Toe
tava Naisringi loterii Eesti Majas, al-
-Busega kl. 12 p.
--X Laup. 4, aprillil Eesti Rahvus: | -— teater esitab komöödia ,Tõrges tü- tar“ Leaside Highschool'is, 200 Han na Rd. algusega kl. 1780 000 XK Laup. 4., 5., 6. apr. Endel Rubergi | 25. kunstinäitus Peetri kiriku saali: - + Pühap, 5. aprillil Toronto Eesti Meeskoori kontsert Eesti Majas algu- - | sega: kl. 3p1, 0 0 | k Laup. 11. ja 12.:apr, 3. Saarniit'i k näitus Lakewoodi Eesti t Majas. |